Olles Norggas leat guhká čurvon oahpaheaddjiváilevašvuođa

Jovnna Ánde Balto Henriksen lea okta moaddásis geat oahpahit davvisámegillii, vaikko ii leat sámegiel giellaoahppu.

Son lea aiddo gergen vuođđoskuvllaoahpaheaddjeoahpu golmma fágas, muhto ii sámegielas.

Liikká lea son ožžon barggu davvisámegiel oahpaheaddjin, dainna ákkain ahte sámegiella lea su eatnigiella ja go váilot oahpaheaddjit dakkár gelbbolašvuođain.

Jovnna Ánde oahppit besset oahppat matematihka, luonddufága ja lášmmohallat sámegillii.

Go dakkár oahpaheaddjit váilot: oahpaheaddjit geat máhttet sámegiela.

Olles riikkas oahpaheaddjeheahti

Máŋga gieldda ja ásahusa miehtá Norgga leat guhká viggan muitalit dán váilli. Lea váttis fidnet bargiid, geain lea sámegiel máhttu.

Dušše Romssas váilot measta 11 sámegieloahpaheaddji jahkebarggu.

Dán čavčča álget Álttás 20 oahppi vuosttas luohkkái, geain galgá leat sámegiella. Doppe leat almmuhan golbma vuođđoskuvlaoahpaheaddji virggi, mat eai leat vel virgáduvvon.

Muđui olles Norggas leat guhká čurvon oahpaheddjiidváilevašvuođa.

– Stuorra heahti sámi servvodagas

– Lea sáhka sámegiela boahtteáiggis, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

Son jáhkká čuolbman lea go fálaldagaid ja jearu gaskka ii leat dássedisvuohta, ja go ii leat leamaš doarvái buorre giellaoahpahus guhkes áigái.

Mikkelsen dadjá ahte jus mii galgat čoavdit dili, de fertejit eambbosat váldit dan oahpu. Dál ii leat mis doarvái buorre oahppofálaldat ja vuogádat ii doaimma.

– Vaikko vel olles sámi servvodat čuorvu dárbbu dakkár bargiide, geain lea sámegiel máhttu, de eai leat universitehtat gergosat oahpahit eambbosiid, dadjá Mikkelsen.

Čielga doaimmat

Divoduvvon sámediggedieđáhusas leat čielga doaimmat mo hukset máhtu ja ráhkkanahttit universitehtaid ja allaskuvllaid čoavdit heahtedili.

Mikkelsen dadjá ahte mii dárbbašat eanet oahppofálaldagaid ja ahte oahpaheaddjit berrejit beassat barggadettiin gazzat oahpu.

Eará doaimmat sáhttet leat ahte oahpahit sámegiela oahpaheddjiid ja ordnet nu ahte lea vejolaš oahpu gazzat sámi guovlluin.

Muhto dat ii ábut ráhkkanahttit oahppobáikkiid oahpahit eanet oahpaheddjiid jus eai leat ohccit.

– Mii fertet garrasabbot bargat rekrutteremiin ja dahkat oahpu eanet geasuheaddjin, dadjá Mikkelsen.

Ráđđehusa doaibmabijut

Hurdal-julggaštusas dadjá ráđđehus earret eará ahte sii áigot leat mielde loktemin sámegielaid ja kultuvrra nationála dásis. Sii áigot veahkehit oahpahit eambbo sámegielhálli oahpaheddjiid, mánáidgárddeoahpaheddjiid ja dearvvašvuođabargiid, ja sihkkarastit doarvái buriid oahpponeavvuid.

Oahppodepartemeantta stáhtačálli Kristina Torbergsen (Bb) lohká alddiineaset buori gulahallama Sámedikkiin mo dáid hástalusaid čoavdit.

– Mii leat láhčán dili vai oahpposajit leat olámuttos, muhto mii áigot dahkat buot maid mii sáhttit vai sámeskuvllat maid geasuhit oahpaheddjiid, dadjá Torbergsen.

Stáhtačálli dadjá hástalussan ahte eai gávdno doarvái sámegielat oahpaheaddjit.

– Mii fertet bures bargat ovttas rekrutterema hárrái, muhto maiddái bisuhit oahpaheddjiid skuvllain, ja dan dadjá Hurdal-julggaštus sihke sámi ja dáru skuvllaid hárrái, dadjá stáhtačálli.

Čuvges boahtteáigi

Gielddain miehtá riikka lea stuorra dárbu oahpaheddjiide, geain lea sámegiel máhttu.

Danin sáhttet dát oahpaheaddjit dušše válljet bargofálaldagaid gaskkas.

– Munnje, sámegielhálli oahpaheaddjin, oaččun barggu oalle álkit eanaš sajiin. Lea nu stuorra váilevašvuohta, erenoamážit sámegieloahpaheddjiid dáfus orru leamen oalle heahti, dadjá Jovnna Ande Balto Henriksen.

Máŋggas leat oahpu gazzamin buoridit sámegiel máhttu, ja máŋggas leat plánemin nannet máhtuset.

– Mun áiggun váldit sámegiela lassifágan, dadjá Balto Henriksen buriin boahtteáiggi doaivagiin.