Hopp til innhold

Njunneduhpát Nils Gaupii

Ovdalaš Guovdageainnu stuimmiid filmma vuosttašcájálmasa Romssas Mikkel Gaup gohčodii filbmabagadalli Nils Gaupa baikaseahkkan. Dál neavttár ohpihii cuiggoda bagadallis.

Neavttár Mikkel Gaup.

Neavttár Mikkel Gaup.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Mikkel Gaup lei Cannes filbmariemuin vuovdaleamen Nils Gaupa Guovdageainnu stuimmiid filmma. Seammás son lei maid iežas márkanastimin filbmabuvttadeaddjiide.

Sámi dovddumus neavttár lei sakka beahtahallan go filbma ii beassan Cannes-riemuid váldoprográmmii.

Son navdá, ahte soahpamuš maid filbmabuvttadeaddji Rubicon dagai NRK:in lei mielde láivudeamen kinofilmma. Soahpamuša mielde galgá Nils Gaup ráhkadit njeaji- dahje viđaoasat TV-ráiddu Guovdageainnu stuimmiin.

Gula Mikkel Gaup jearahallama

- Filbma šattai heajubut

- Dat gal lea veahá váivi go filbma ii beassan mielde váldoriemuide. Muhto go leat dahkan nu mo leat dahkan, ahte NRK lea addán mun in dieđe man olu ruđa, ja sihtá visot daid govaid maid ovddas sii leat máksán, de ii boađe doarvái čiekŋalit rollekarakteraide. Váttisvuohta lea, ahte olbmot oidnet filmmas juhkamin ja oidnet dan mii dáhpáhuvvá, muhto filbma ii mana čiekŋaleappot go die, čuoččuha Mikkel Gaup.

- Guovdageainnu stuimmit šaddet maid TV-ráidun. Ja dán TV-ráiddus mun jáhkán leat eambbo govat go dan kinofilmmas, navdá Mikkel Gaup.

Jáhkátgo don, ahte soahpamuš NRK:in lea hehtten ráhkadeamis albma buori filmma?

- Mun dovddan dan historjjá ja mun dieđán mo dat lea. Mun gal ádden visot mii dáhpáhuvvá. Guovdageainnu stuimmiid filbma gal lea buorre mu mielas, nu mo Nillas (Gaup) lea čuohppan ja dahkan dan. Olbmot geat eai dovdda dán historjjá, nu mo dáppe Fránkriikkas, ámerihkálaččat ja eaŋgalasolbmot, sidjiide lea juoidá mii váilu measta, geažida Mikkel Gaup.

Ii ádde cuiggodemiid

Filbmabagadalli Nils Gaup.

Filbmabagadalli Nils Gaup.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Filbmabagadalli Nils Gaup bárdá oaivvis go Árdna muitala sutnje maid váldorollahas Mikkel Gaup lea dadjan.

- Mun in diehttelasat ipmir manne Mikka (Mikkel Gaup) dadjá dienna lágiin, muhto soahpamuš NRK:in ii sáhte dahkat filmma heajubun, dat baicce dahká dan dušše buorebun. Go eambbo ruđa oažžu filbmabuvttadeapmái, de sáhttá maid diehttelasat filmma ráhkadit stuorábun. Danne dát soahpamuš lea leamaš dušše positiivvalaš, čilge Nils Gaup.

Ovdalaš vuosttaščájálmasa Tromssas Mikkel Gaup gohčodii filbmabagadalli Nils Gaup baikaseahkkan dannego filbmabagadalli lei addán sápmelaš neavttáriidda heajut orronsaji ja borramušaid go dáža, ruottelaš ja dánskalaš násttiide. Dán Nils Gaup logai iežas dahkan vai sápmelaš neavttárat buorebut heivejit gillájeaddji rollaide go leat vásihan heajos dili.

Nils Gaup ii áibbas liiko go Mikkel Gaup ohpihii cuiggoda su mediijaid bokte.

Gula Nils Gaup jearahallama

- Ii sáhte rávisolbmuid gieldit

- Veaháš unohas dat gal lea, muhto rávisolbmuid ii sáhte gieldit hupmamis mediiajain. Olbmot fertejit beassat lohkat maid háliidit, lohká Nils Gaup.

Norgga filbmainstituhta ossodatdirektora Jan Erik Holst lohá Guovdageainnu stuimmiid filmma binnánaš menddo akademalažžan, iige várra dáiddalaččat nu gelddolaš. Holst lohká, ahte gáibádusat ođđaáigásaš filmmaide leat, ahte dat galggašedje leat eambbo ođasmahtti.

Dasa vástida Nils Gaup dán:

- Mun gal in dieđe vissásit maid galggašin dadjat dasa. Filbma lea nugo lea ja dat doaibmá mu mielas hui bures, nu mo lei jurdda dat galggai doaibmat, muhto mun in dieđe vissásit maid dat (Holst) oppanassiige oaivvilda, vástida Nils Gaup.

Duhtavaš filmmain

Fámolaš ámerihkálaš filbmabláđđi Variety cuiggodii Guovdageainnu stuimmiid filmma garrasit maŋŋá vuosttaščájálmasa Tromssa gávpogis. Bláđđi gohčodii filmma oktageardánin ja ovttadimenšunálan, ja čálii ahte dát ii dáidde heivet ámerihkálaš filbmageahččiide.

Nils Gaup ii almmatge oaivvil, ahte son livččii galgan áibbas earálágán filmma ráhkadit.

- In mun gal oainne mo mu livččen galgan filmma earáláhkái ráhkadit oppanassiige. Dieđusge it sáhte vuordit dušše positiivvalaš árvvoáštallamiid. Njulgestaga lea veadjetmeahtton vuoitit buohkaid. Filbma ferte doaibmat nu mo doaibmá. Ja mu mielas dat doaibmá nu mo galggai doaibmat, oaivvilda filbmabagadalli Nils Gaup.

Eambbo Cannes-filbmariemuin oainnát Árdna TV-prográmmas mii sáddejuvvo geassemánu 12. beaivve 2008 diibmu 17.25. Prográmma lea guvttiin vahkuin maŋiduvvon Giro d`Italia sihkkelastingilvvuid geažil.

Loga maiddái:

- Gaup-filbma menddo akademálaš

Beahtahallan go ii beassan Cannes váldolávdái

Osttii Gaup-filmma geahčakeahttá

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK