Hopp til innhold

Mánát ohppet iežaset eatnigillii hállat dovdduid birra

Sámegielas leat olu sánit mat čilgejit olbmo mielladili ja dovdduid. Dáid lea mávssolaš boahtte bulvii oahpahit.

Meerke Krihke Leine Bientie

Máttasámi giellabargi Meerke Krihke Leine Biente čohkkái ovttas mánáiguin ja singuin sárggui govaid.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Mii leat Mátta-Sámis ja Raarvihke sámemánáidgárddis. Dáppe lea hirbmat eallin, nu mo jo láve sajiin gos mánát leat ovttas.

Mánát gullojit hállamin máŋggaid gielaid. Raarvihke Maanagierte lea oainnat erenoamáš mánáidgárdi.

Dáppe mánát hállet golbma sámegiela, namalassii mátta-, julev- ja davvisámegiela.

– Giella lea čadnon mánáid identitehtii. Danne lea mávssolaš, ahte sii besset hállat dan eatnigiela mii sis lea, dadjá Raarvihke sámemánáidgárddi pedagogalaš jođiheaddji Ebba Sofia Vannar.

Ebba Sofia Vannar

Raarvihke sámemánáidgárddi pedagogalaš jođiheaddji Ebba Sofia Vannar lea ilus go mánát ohppet dovdduideaset birra hállat.

Foto: Mattis Sara Wilhelmsen / NRK

Koarttaid bokte oahppat

Máttasámi giellabargi Meerke Krihke Leine Biente hásttuha iežas hutkan koarttaid bokte mánáid hállat dovdduid birra iežaset eatnigillii.

Ii oru váttis sin oažžut searvat ságastallamii.

Koarttat leat ožžon nama «Beeretjekåarhth». Koarttain leat 48 govvosa guovžžain, mat čájehit iešguđet dovdduid ja rumašgiela.

– Olbmui lea lunddolaš dovddahit dovdduidis. Dát ii leat nu earáláhkái sápmelaččaid gaskkas, čilge Bientie.

Meerke Krihke Leine Bientie

Meerke Krihke Leine Bientie lohká sámegiela rikkis giellan maiddái das mii guoská hállat dovdduidis birra.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Ovdalgo dáinna bargagohten, de ledjen munge gullan ahte sámit eai duostta hállat dovdduideaset birra. Danne navdet ollugat ahte sámegielain eai leat nu olu sánit maiguin čilge dovdduidis. Go lean guorahallan boares sátnegirjjiid, de oainnán ahte giellavuorká lea rikkis, čilge Bientie.

Unnin jo oahppat

Pedagogalaš jođiheaddji mielas lea mávssolaš unnin jo oahppat hállat dovdduid birra.

– Mu mielas lea mávssolaš hállat dovdduid birra. Mánát dárbbašit reaidduid čilget dovdduideaset. Min mielas lea hirbmat somá go Meerke lea boahtán deike, lohka Vannar.

Raarvihke - Røyrvik

Raarvihke lea unna giláš ja unna gielddaš.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Raarvihkes orrot dál 435 ássi, ja lea dat unnimus gielda sámegiela hálddašanguovllus. Raarvihke sámemánáidgárddis leat dál logi saji. Ovcci saji leat devdon.

Nu olu mánát eai leat leamaš máŋgga jahkái.

Giellabargi mielas lea giellavahku dehálaš.

– Giellavahkuin mii čalmmustahttit sámegielaid. Dat lea mávssolaš sihke sápmelaččaide, dážaide ja olles álbmogii, deattuha Bientie.

Mátta- ja julevsámegiella leat Unesco duođalaččat áiton gielaid listtus.

Davvisámegiella lea gis áiton giella.

Røyrvik samiske barnehage

Raarvihke sámemánáidgárddis leat dál masá buot logi saji devdon.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Gonagas rabai giellavahku

Snåasen savka lei spaggadievva čábbát čiŋadan olbmuiguin go Gonagas Harald sotnabeaivve rabai almmolaččat sámi giellavahku 2022.

Dá lei vuosttaš geardde go Majestehta Gonagas Viđát Harald virggálaččat galledii Snåase.

Rahpama oktavuođas jugiiga Gonagas ja sámediggepresideanta sámi giellaloktenbálkkašumi historihkkárii Aage Agnar Solbakk:ii.

Raarvihkes ávvudit maid giellavahku. Dáppe rabai sátnejođiheaddji Hans Oskar Devik vahku almmolaččat vuossárgga.

Okta dáhpáhusain rahpama oktavuođas lei njoarosteami mánáide.

Publisert Oppdatert

NRK Sápmi – davvisámegillii

samisk sølv

Čáhpodit go du silbbat dávjá?

Mer om: NRK Sápmi – davvisámegillii

Giellavahkku - Giellavahkko - Gielevåhkoe

Mer om: Giellavahkku - Giellavahkko - Gielevåhkoe

Sámegielat – samiske språk

Mer om: Sámegielat – samiske språk

Mer fra NRK Sápmi

samisk sølv

Blir sølvet ditt alltid svart?

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Oaivvilda ságastallan internáhtaid birra lea menddo ovttalágan

    Skuvlainternáhtaid eallin maŋŋil soađi lea šaddan gillámušhistorjá. Dan oaivvilda okta Davvi-Norgga eanemus dovddus servodatkritihkkáriin, gii ieš lea orron internáhtas bajásšattadettiin.

    – Ii olmmoš sáhte čállit movttegis historjjá. Galgat gávdnat surgadisvuođa ja eanemus lági mielde muitalit bahávuođa birra mii dáhpáhuvai internáhtain, dadjá Odd Mathis Hætta.

    Ovddeš vuosttašamanueansa ássá Álttás, muhto lea eret Siebes gilážis Guovdageainnu suohkanis. Son lea ieš ássan internáhtas Guovdageainnus 50-logus.

    Dál su suhtada almmolaš muitalus skuvlainternáhtaid eallima birra maŋŋel soađi. Su oainnu mielde lea šaddan eanaš muitalus givssideami ja vearredaguid birra.

    – Dat gal ii doala deaivása. Mánát ohppe sosialiseret ja besse oahpásnuvvat eará giliid mánáiguin. Ollugat čatne ustitvuođa eallináigái, dadjá Hætta.

    – Dat lei olu oahpaheddjiid duohken mo oahppiid áigodat internáhtain lei, njulgestága, lohká sosialantropologa ja ovddeš Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna lahttu, Ivar Bjørklund.

    Son oaivvilda ahte dat mii dáhpáhuvai internáhtain maŋŋel soađi, lei hui ollu dan duohken makkár jurdagat oahpaheddjiin ledje.

    Go vel dáruiduhttin ii lean ge šat nu čielga áigumuš, de ain ledje sii geat doaimmahedje dan.

    – Nu ožžo oahppit hui iešguđetlágán vásáhusaid. Muhtun buorit ja muhtun heajos, lohká son.

    Ivar Bjørklund lea ovtta oaivilis ahte dat mii lei positiiva dáruiduhttima doaimmain, lei ahte ollu mánát ožžo oahpu.

    Muhto: – Haddi dan oahppus lei sin gielalaš ja kultuvrralaš duogáš. Dát lea mii gieđahallojuvvo kommišuvdnaraporttas ja mii lei Stuorradikki mandáhtta.

    Su mielas galggašii lea váttis oaidnit mo dáruiduhttin lei riggodahkan sámi mánáide.

    – Tragedia lei ahte Norgga politihkkárat eai sáhttán govahallat ahte skuvlavázzin ja čálgoburiide searvan livččii sáhttán dáhpáhuvvat sámi ja kvena kulturvuođu eretváldima haga.

    Loga ášši dárogillii:

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Sámi muséa Siida lea jagi eurohpalaš muséa

    Bálkkášupmi man «European museum of the year Awards» juohká, vuittii Siida muséa Anáris.

    Jury čállá earet eará ahte «musea lea čájehan earenoamášvuođa dan rabas, searvvaheaddji searvadahttinproseassas, mii buktá ođđa vejolašvuođaid sihke sámi álbmogii ja viidát álbmogii čatnat vássánáiggi ja dálááiggi oktii.

    Dohkkehettiin iežaset vuoigatvuođa eaiggáduššat álgoálbmogiid eatnamiid juridihkalaš dásis ja Sámi parlameanttaid kultuvrralaš iešmearrideami gaskaoapmin, de musea maid nanne viidábut digaštallamiid das mo álgoálbmogat, sihke Eurohpás ja máilmmiviidosaččat, galget divodit eatnamiid. Musea lea beaktilis veahkki das ahte olbmot besset áddet kultuvrralaš dialoga ja álgoálbmogiid rolla ođđaáigásaš dáhpáhusain, ja seammás viiddida gussiid máhtu ja ipmárdusa álgoálbmogiid servodatlaš čuolmmaid birra.»

    Sámi musea Siida lea Suoma beali sámiid našuvnnalaš musea, áidna dohkkehuvvon eamiálbmotkultuvra Eurohpás.

    Dát lea áidna musea Suomas mii aktiivvalaččat čohkke Sámi kulturárbbi dainna lágiin ahte seailluha, suodjala ja čájeha Sámi konkrehtalaš ja ii-materiálalaš kulturárbbi ja čađaha čoakkáldagaide vuođđuduvvi dutkama.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    57 duššan dulvái Brasilas, 70.000 báhtareamin

    Garra arvvit Lulli-Brasila Rio Grande do Sul guovllus lea dahkan ahte 57 olbmo leat duššan, ja máŋggas leat jávkosis

    Nu čállá NTB.

    Siviilasuodjalus Brasiilas dajai bearjadaga ahte arvvit duššadit gávpogiid ja leat bággen duháhiid vuolgit ruovttuineaset.

    Guovllus maid ásset eamiálbmogat, geaidda maid čuohcá garrasit, čállá AP.

    Dát lea njealját jápmadulvi Brasilas jagis, maŋŋil dulvadeami suoidnemánus, čakčamánus ja skábmamánus 2023 ja dat godttii oktiibuot 75 olbmo.

    Brasiila geologiijadoaimmahat muitala ahte dát lea vearrámus dulvi man sii leat registreren goassige.

    Muhtun gávpogiin lei čáhci alimus dásis dan rájes go registreremat álge measta 150 jagi dás ovdal, čállá lágádus.

    A highway is partially submerged by flood waters caused by heavy rains, in Porto Alegre, Rio Grande do Sul state, Brazil, Friday, May 3, 2024.
    Foto: Carlos Macedo / AP Photo

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen