Kárášjohkalaš Marie Kemi (54) ja ungárlaš Ole Kemèny (56) leaba gieskat almmuhan ođđa mánáidskearru. Sutnos leat stuora áigumušat dáinna skearruin. Soai sávvába ahte nu olu mánát go vejoláš movtidahttošedje lávlut.
Mánáidskearru
"Olgun ja siste" skearrus leat logi lávlaga. Guhtta lávlaga leaba Marie Kemi ja Ole Kemèny ovttas ráhkadan. Kemèny lea fas ákto čállán njeallje lávlaga. Marie Kemi muitálii gieskat ahte sutnuide lea oppa áigge leamaš dehálaš čállit teavsttaid mat mánáide heivešedje bures.
Dán skearrus leat iešguđetlagan lávlágat, sihke bohccuid, beivviid, dálkiid, jienaid ja áigodagaid birra. Das gulla maid dan birra dálle go olbmos lea váivi ja soma. Dat lea hirbmat buorre gullat go lávluga beaivválaš áššiid birra. Mánát soittet maiddai oahppat juoidá teavsttaid bokte.
Somás teavsttat
Kemi ja Kemèny ubmil lei čállit teavsstaid mat heiveše mánáide. Dat vuhtto bures danin go teavsttaid lea álki ipmirdit. Leat somás ja erenoamáš teavsttat nugo omd. "eallu" ja "jienat". Teavsttain leat čielga oaivvildat, ja čálli guovttos leaba njuolgačoallit iežaska teavsttaidgun. Skearru nammii "olgun ja siste" liikon mun bures go lea erenoamáš. Soaitta mearkašit dan ahte mánát stohket sihke olgun ja siste?
Unná mánážat eai soaitte nagodit lávlut lávlagiid. Lávlagiin lea sihke farta ja teavsttain leat meastta beare olu sánit. Go olu sánit leat de sahta maid vattis čuovvot mielde man birra lávlla lea. Muhto soai geardduheaba sániid hui dávja ja dat lea buorre.
Seaguheaba šaŋŋeriid
Soai stoahkába šuoŋaidgun, ja seaguheaba iešguđetlagan šaŋŋeriid. Musihkas vuhtto sihke rock, blues (tango), jazz, luohti ja klassihkalaš musihkka. Go šaŋŋeriid seaguheaba de šadda maid miellegiddevaš guldalit daid šuoŋaid. Muhto geasuhit go šuoŋat mánáid? Dan ii leat buorre dadjat.
Vuosttálagat
Muhtin šuoŋat ja teavsttat leat vuosttálaga. Nugo omd. lávlagis "mun nu ilus lean". Teaksta muitála man ilus muhttin lea go beassa lávllodit muhto šuokŋa muitála munnje eará. Orru leamen dákkár váivves lagan šuokŋa. Teavsttaid ja šuoŋaid vuosttálagat dagahit dan ahte šadda miellegiddeváš guldalit muhto maiddai ártet maid.
Skearru olggoš
Skearru olggoš ii oro hástaleame mánáid. Govva mii lea skearru olggožis ii leat miellegiddevaš, ii goid mánáide. Dieđusge lea soma oaidnit geat leat ráhkadan skearru muhto dat govva ii heiven nu bures dan olggožii. Muhto mu mielas lea hávski oaidnit čuvges ivnniid bokstávain skearru olggožis.
Konklušuvdna
Loahpas hálidan vel namuhit ahte liikon eanemusat lávlágii "eallu". Danne go musihkkas lea buorre ritma ja teaksta. Dát skearru heive bures skuvla mánáide. Hui suohtas go ártistat ráhkadit CDaid sámi mánáide maid. Sávvámis rohttejit lávlagat mánáid.
