Hopp til innhold

Mearridit geasa Kárášjoga eatnamat gullet

Meahcceduopmostuolu diggeášši Kárášjoga eatnamiid hárrái lea loahpahuvvon. Golbma vahkku leat lágastallan.

Hvem eier Karasjok?

GEASA GULLET EATNAMAT?: Meahcceduopmostuollu diggi Kárášjogas ja leat ságastallan geasa eatnamat gielddas gullet.

Les på norsk.

15.000 siiddu áššebáhpárat leat ovddiduvvon Meahcceduopmostullui ja olu vihtanat leat leamaš čilgemin dan golmma beali ovddas, geat leat ođđajagimánu ovccát beaivve rájes lágastallan.

– Muhtin beivviid dikkis lea leamaš hui buorre dovdu, eará beivviid ii leat nu buorre dovdu leamaš. Lea gal jáhkku ahte dát loahpaloahpas manná bures.

Nu lohká Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby go Meahcceduopmostuollo-diggi loahpahuvvui. Son lea čuvvon dikki dán golbma vahkku.

Somby ádde ákkastallamiid mat leat ovddiduvvon go dat han lea advokáhtaid bargu dákkár áššis. Kárášjoga gielda lea okta bealálaččain dán diggeáššis.

FeFo-direktør Jan Olli med advokatene Rune Mykkeltvedt og Frode Andersen Innjord

FeFo-direktevra Jan Olli vuosttaš diggebeaivve Kárášjoga eatnamiid diggeáššis. Su bálddas advokáhtat Rune Mykkeltvedt ja Frode Andersen Innjord.

Foto: Stian Strøm / NRK

Ii ovdal beassážiid

Justa goas Meahcceduopmostuollu buktá iežas cealkámuša dán diggeáššis ii leat vel sihkar, muhto dat ii šatta gal ovdal beassážiid, dadje dikkis go loahpahedje diggeášši.

Finnmárkokommišuvnna eanetlohku almmuhii 2019;is ahte Kárášjohka gullá báikkálaš olbmuide ja dasa eai lean Finnmárkkuopmodat (FeFo) ovtta oaivilis. Nu manai ge ášši Meahcceduopmostullui gos dál leat golbma vahkku lágastallan.

Jos ášši guoddaluvvo de lea dat boahtte ja maŋimuš lávki Alimusriekti.

Visot áššiin mas FeFo ii leat ovtta oaivilis Finnmárkokommišuvnnain ja dat mannet diggái, de lea stáhta mii gokčá visot bealálaččaid diggegoluid.

Loga maiddái: Historjjálaš diggi: – Dál iskojuvvo man nannosat sámi vuoigatvuođat duođaid leat

FeFo-direktør Jan Olli med advokatene Rune Mykkeltvedt og Frode Andersen Innjord

Golbma beali diggeáššis

Bealit dikkis lea Guttorm-joavku lea dikkis okta bealálaš, man Thoralf Henriksen ovddasta ja dat lea ovddidan gáibádusaid ovttas boazoorohagain 13 ja boazoorohagain 16.

Dát joavku čuoččuha Kárášjoga eatnamiid gullat dušše sápmelaččaide ja nu lea ge sin bealusteaddji buktán duođaštusaid dasa.

Nubbi joavku lea Kárášjoga Sámiid Searvi ja Kárášjoga gielda, geat leat gáibidan oamasteami olles Kárášjoga álbmogii.

– Mon háliidan ahte buohkat geat ásset Kárášjogas galget dovdat gullevašvuođa Kárášjohkii, logai Kárášjoga Sámiid Searvi ovddasteaddji Ragnhild Lydia Nystad dikkis.

Finnmárkkuopmodat lea goalmmát joavku dikkis ja celket Kárášjoga guovllu gullat buohkaide ja galgá bissut ain FeFo hálddus.

FeFo lea dikkis čilgen ahte Kárášjoga báikki olbmuin lea leamaš geavahanvuoigatvuohta, muhto sii eai leat oamastan guovllu

Hvem eier Karasjok?

SÁGASTALLAN EAIGGÁTVUOĐA: Meahcceduopmostuollu diggi Kárášjogas ja leat ságastallan geasa eatnamat gielddas gullet.

Jearran geasa eatnamat gullet

– Lean oalle sihkar ahte dát Kárášjoga ášši guoddaluvvo gitta Alimusriektái, beroškeahttá guhte bealli vuitteš áššis.

Nu dajai Finnmárkkuopmodaga direktevra Jan Olli ovdalaš go Meahcceduopmostuolu diggeášši álggii golbma vahku dás ovdal.

Hávit dat gal šaddet go leat riidalan dán áššis. Dá lea gal dat ášši mii čájeha leat go sápmelaččain vuoigatvuođat. Lea vuosttaš geardi go stáhta lea jearran sápmelaččain gean oaivvildit eaiggádin guovllus ja dál oččot vástádusaid.

Nu jurddaša vel Svein Atle Somby go golbma vahkkosaš Meahcceduopmostuolu diggi loahpahuvvui.

Imaštallá ákkastallamiid dikkis

Okta ákkain mat leat geavahuvvon dikkis lea ahte kvenat, eaige sápmelačča, ledje dat vuosttaš olbmot geat ásaiduvve Kárášjoga márkanbáikái.

Sámediggepresideanta imaštallá dáid ákkastallamiid mat dán ášši geavahuvvojit dikkis.

Sametingspresident Silje Karine Muotka

ČUVVON DIKKI: Sámediggepresideantta Silje Karine Muotka lea čuvvon Meahcceduopmostuolu diggeášši Kárášjogas.

Foto: NRK

– Jáhkán ahte juste diet gažaldat čuohcá garrasit dábálaš olbmui. Dieđán ahte Unjárgga báikkálaš olbmot dadjet ahte duopmu iešalddes lea okta diŋga, muhto go Alimusrievttis ákkastallojuvvo ahte mii eat leat doarvái sápmelaččat, dan eat boađe agisbeaivves ge vajálduhttit.

Nu dajai sámediggepresideanta Silje Karine Muotka duorastaga go lei čuovvumin dán diggeášši Kárášjogas.

2018;s celkui Alimusrievtti duopmu ahte Unjárgga gilisearvi ii oaččo hálddašanvuoigatvuođaid dan eatnamii mas Meahcceduopmostuollu lei cealkán ahte gilisearvvis lea vuoigatvuohta.

Les også NRK forklarer: Kampen om rettighetene i Finnmark

Finnmarkskommisjonen utenfor Indre Finnmark tingrett

Korte nyheter

  • Dokumentar om Yanomami-urfolket har verdenspremiere

    Denne helgen har urfolksdokumentaren «The Falling Sky» av Eryk Rocha og Gabriela Carneiro da Cunha om Yanomami-urfolket verdenspremiere under Directors’ Fortnight på filmfestivalen i Cannes.

    Dokumentaren handler om Davi Kopenawa, en sjaman og leder av Yanomami-folket i Amazonas.

    Han er også en av verdens mest kjente talsmenn for urfolks rolle i opprettholdelsen av biomangfold og klimatisk balanse globalt.

    Filmen er inspirert av boken av samme navn utgitt i 2010, skrevet av Kopenawa og den franske antropologen Bruce Albert.

    Rocha og da Cunha dokumenterer kampen til 30.000 yanomamier i Brasil.

    Deres territorium i regnskogen har de siste årene blitt invadert av rundt 20 000 gullgravere, noe som har ført til vold, kvikksølvforurensing av vann, avskoging og spredning av en rekke smittsomme sykdommer blant yanomamiene, som i alt truer deres eksistens.

  • Čoaskaseamos miessemánnu Chiles 74 jahkái

    Eahpedábálaš čakčabuolaš lea leavvan osiin Mátta-Amerihkás.

    Chiles lea registrerejuvvon čoaskaseamos miessemánu-temperatuvrrat 74 jahkái.

    Oaivegávpogis Santiagos ja miehtá rittu leat temperatuvrrat njiedjan lahka jiekŋondási.

    Riikka meteorologalaš instituhtta dieđiha, ahte vuollegis temperatuvrra leat dagahan miessemánu čoaskaseapmosin mii lea registrerejuvvon jagi 1950 rájes.

    Doppe leat eahpedábálaš polára áimmut, mat leat leavvan davás Antarktisas máttaamerihkálaš guovlluide. Dát lea dagahan buolašbáru Chiles.

    Les på norsk

    Utsikt over Santiago, hovedstaden i Chile. I forgrunnen er det noen trær. Midt i bildet er det høyhus, og i bakgrunnen er det fjelltopper med snø på.
    Foto: Sverre Lilleeng / NRK
  • Molleš Birehii kulturbálkkašupmi

    Molleš Biret dahje Berit Alette Eriksen Anti oaččui odne Kárášjoga kulturbálkkašumi.

    Bálkkašupmi juhkkui miessemánu 17. beaivve ávvudeami oktavuođas.

    Molleš Biret lea eallinagi gaskkustan ja ovddidan sámi duoji, giela ja sámi árvvuid. Son lea čájehan beroštumi duodjái, gillii ja kultuvrii barggus bokte ja kristtalaš bargguid bokte.

    Son lea earret eará bargan girkodulkan ja dulkan kristtalaš čoahkkimiin.

    Kárášjoga kulturbálkkašupmái gullá 10.000 ruvdnosaš ruhtasupmi.

    Molleš Biret - Berit Alette Anti
    Foto: Ann Marita Eriksen / NRK