Hopp til innhold

Lágideaddjit: – Buot lea mannan bures

Guovdageainnu beassášfestivála lágideaddjiid mielas leat sii bures čađahan máŋggaid stuorát doaluid.

John-Andrè Eira

John André Eira vuittii Sámi Grand Prix juoiganoasi, luđiin «Svein Egil».

Foto: Vaino Rensberg / NRK

– Dat lea mannan hui bures, mii leat goit ieža hui duhtavaččat dainna movt lágidemiin lea mannan dáid beassážiid, lohká Guovdageainnu beassášfestivála buvttadeaddji, Ol Johan Gaup.

Lassin stuorát konsearttaide leat sii maid dán jagi lágidan guokte stuorábuš musihkkagilvvu, nammalassi unnitgielaid riikkagaskasaš Liet musihkkagilvu ja Sámi Grand Prix.

– Áibbas dievva

Konsearttain ja musihkkagilvvuin Guovdageainnus leat leamaš lagabui 40 eaktodáhtolaš bargi.

Sii leat bearráigeahččan sihkkarvuođa doaluid oktavuođas, ja maiddái váldán vára artisttain mat oasálastet doaluin.

– Sámi Grand Prix lágideapmi lei áibbas dievva ja maiddái Liet-lágidemiin manai buot bures, lohká Gaup.

Vižže lasi stuoluid

Kárášjogas ge leat leamaš konsearttat gos sámi artisttat nugo Sofia Jannok ja Kalle Urheim guoimmuhedje beassášgussiid ja earáid guhkesbearjadaga.

Kárášjoga festivála jođiheaddji Kenneth Eliassen lei duđavaš go konsearta lei bivnnut.

– Vaikko sávvat vel eambbo gussiid de leat duđavačča. Soite boahttán moadde čuohte olbmo, lohká Eliassen Ávvirii .

Lágideaddjit fertejedje viežžat vel eambo bevddiid ja stuoluid.

Nilut ja Eira SGP-vuoitit

Diimmá Sámi Grand Prix vuoiti, Ella Marie Hætta Isaksen, dat ovddastii Sámi dán jagi unnitgielaid riikkagaskasaš Liet musihkkagilvvus, mii lágiduvvui Báktehárjjis skilleduorastaga. Son vuittii gilvvu lávlagiin «Luoddaearru»

Beassášlávvordaga vuittii ges Guovdageaidnulaš Inger Marie Nilut Sámi Grand Prix lávlunoasi, šuoŋain «Min duovdagat».

Mázelaš John André Eira vuittii Sámi Grand Prix juoiganoasi, luđiin «Svein Egil».

Inger Marie Nilut

Inger Marie Nilut lea čieža geardde oasálastán Sámi Grand Prix gilvvus.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK