Hopp til innhold

Liet vuoiti: – Ovdal lei ráhkisvuohta áidna dehálaš - dál leat mus eará árvvut vel

Ella Marie Hætta Isaksen (18) vuittii ikte Liet International lávlagiin «Luoddaearru». Lávlaga duogábealde lea áibbas erenoamáš muitalus.

GEAHČA VIDEO: Dá čuovvu Ella Marie Hætta Isaksen Liet International jienasteami ja oažžu dieđu ahte son dat lea vuoitán. - Govven/teknihkka: Samuel Frode Grønmo

Ella Marie Hætta Isaksen

Ella Marie Hætta Isaksenis lea hirbmat olu energiija lávddi alde.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK Sápmi

Go Ella Marie lei 16-jahkásaš de son vuosttaš geardde eallimis liikostii nuppi olbmui. Dát lei nu garra dovdu, ahte son čálii lávllateastta dán birra.

Dás šattai dat vuosttaš lávlla maid son goassige lea čállán, ja dát lávlla oaččui nama «Luoddaearru».

– Dalle go čállen lávlaga lei ráhkisvuohta dat áidna mu eallimis mii mearkkašii maidige. Dál lean šaddan veahá boarraset ja mus leat maid eará árvvut eallimis. Dat vuhtto maid mu lávllačállimis. Dál čálán politihkalaš teavsttaid ja dakkár teavsttaid mas muitalan maid oaivvildan servodaga birra, čilge Ella Marie.

Sámi Grand Prix sadjásaš

Go deatnolaš nuorranieida lei 17-jahhkásaš, de dieđihii iežas Sámi Grand Prix lávlongilvvuide.

Álggus ii bessan mielde, muhto de lihccojuvvui okta joavku ja Ella Marie beasai mielde lávlongilvui sadjásažžan.

Dasto son vuittii olles gilvvu ja beasai dainna ovddastit Sámi eurohpálaš veahádatgielaid lávlongilvvuin Liet International.

Ella Marie Hætta Isaksen

Ella joavkkus Isak leat mielde muhtin Norgga čeahpemus ámmátmusihkkáriin. Okta dain lea gitáračuojaheaddji Jan Ole Kristensen.

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK Sápmi

Dás son vuittii vuos 1000 euro ja bálkkašumi mas ártisttat jienastedje guhte sin mielas lea buoremus.

Dasto vuittii váldovuoittu ja 2000 euro. Dás lea riikkaidgaskasaš árvvoštallanjoavku mii mearrida geasa bálkkašupmi juhkko.

– Dát mearkkaša hirbmat olu munnje. Musihkka lea oainnat dat mainna háliidivččen bargat. Ja go oaččon dákkár duođaštusa, ahte olbmot liikojit mu musihkkii, de mearkkaša dat hirbmat olu munnnje, dovddaha Ella Marie.

– Bidjá mihttomeriid ja ollašuhttá daid

Eatni Britt Elin, áhčči Alf-Erling ja unnaoabbá Ayla Iselin leat mátkoštan Deanus Guovdageidnui, vai besset čuovvut Ella Marie go joavkkuinis Isak oassálastá Liet International gilvvuin.

Dan Robert Larsen jearahallá Britt Elin Hætta Isaksena.

GEAHČA VIDEO: Áhčči Alf-Erling ja eatni Britt Elin speažžuba gieđaid. Soai leaba áiddobáliid gullan, ahte sutno nieida lea vuoitán Liet International váldovuoittu. Dás gulat maid eatni dadjá. - Govven/teknihkka: Samuel Frode Grønmo

Eatni goasii njoarrasii go oinnii nieiddas vuoitimin guktuid bálkkašumiid.

– Dát gal lei somá. Mii leat mearihis rámis go Ella Marie lávllui nu bures ja go vuittii, lohká Britt Elin Hætta Isaksen seammás go sihkasta eret illugatnjala muođus.

Ayla Iselin Hætta Isaksen

Unnaoabbá Ayla Iselin Hætta Isaksen.

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK Sápmi

Go sus jearan sáhttágo muitalit makkár olmmoš Ella Márjá lea, de muitala ahte son lea hirbmat nággár, muhto buori vuogi mielde.

– Son lea dakkár olmmoš, ahte go vuos bidjá alcces mihttomeriid, de son ollášuhttá daid. Dat gal lea mu mielas hirbmat buorre attáldat, oaivvilda son.

Máilbmái musihkainis

Ella Marie áigu dál bargagoahtit iežas vuosttaš skearruin ja son doaivu Liet vuoittu veahkehit su ollašuhttit áigomušas máilbmái beassat musihkainis.

– Dát gal lea buorre vásáhus munnje ja mu jovkui. Vuoitu mearkkaša maid ahte eambbosat besset gullat min musihka Mu áigomuš livččii ahte olbmot galggašedje beassat gullat sámegiela ja oahpásmuvvat min kultuvrii, lohká Ella Marie ja mojohallá.

Ella Marie Hætta Isaksen

Musihkalaš ovdánbuktin lei erenoamáš buorre dán eahkeda. Dasa liikojedje sihke geahččit Báktehárjis Guovdageainnus, riikkaidgaskaš árvvoštallanjoavku ja dat eará ártisttat. Danne faskii Ella Marie Hætta Isaksen guktuid vuoittuid.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK Sápmi

Go eatnis jearan jáhkkágo nieiddas nagadit máilbmái beassat musihkainis, de son vástida ná:

– Áigi ferte čájehit mo dat manná.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK