Hopp til innhold

– Mun dovddan ahte lean bargan juovllaiguin miehtá jagi

Skábmamánu Urbi, Kajsa Balto, dovddai ahte váillahii sámi juovlakonsearttaid.

Les på norsk.

Kajsa Balto med hvit og brun kofte på scenen sammen med KORK.
Foto: Aurora Henni Krogh / NRK

Juovllat lahkonišgohtet olles leavttuin ja eanaš stobuin eai leat go maŋimuš ráhkkaneamit vel báhcán ovdal basiid go mun riŋgen.

Nu lea maid Kajsa Balto ruovttus. Doppe álge vuosttaš adveantasotnabeaivvi jo ráhkkanit.

Ieš gal lean leamaš ártegis dilálašvuođas maŋimuš guokte jagi. Mun dovddan ahte lean bargan juovllaiguin miehtá jagi. Mun lean smiehttan juovlamusihkka birra geasset ja nie, son muitala.

Muhto dál lea muohttaga rátnu gokčan eatnama maiddái su ruovttus olggobeale Oslo, nu ahte dál lea albma juovladovdu sihke sus ja mánáin.

Juovllat leat mánáide

Dál go Kajsa lea ollesolmmoš, ja eadni, de vávjá ahte juovllat leat rievdan dan rájes go ieš lei mánná.

Dál lea eambbo nu ahte son geahččala heivehit mánáide juovllaid, vai sis leat buorit basit.

Muhto dan han dahke mu váhnemat munnje maid, nu ahte soaitá ahte juovllat eai leat nu olu rievdan, son čaibmá.

Kajsa Balto ja KORK
Foto: Aurora Henni Krogh / NRK

Lea maid go ieš šattai eadnin ahte álggii smiehttat sámi juovllaid birra. Ahte son galggašii čuojahit eambbo sámi juovlašuoŋaid ruovttus. Dalle álge jurdagat jorrat.

Manne in máhte mun dáid lávlagiid sámegillii? Manne dušše dárogillii ja eŋgelasgillii?, son muitala.

Dál lea mánáin vel jiellat lávlla maid fertejit gullat juohke jagi.

Juovlastállu!, Kajsa moddje.

«Vuordit Juovlaruohta?»

Jo, dat lea sin mielas hui gelddolaš, son muitala.

Oza du jiellat juovlašuoŋa min Spotify listtus:

Dehálaš sámi juovlašuoŋaiguin

Go ohcagođii sámi juovlamusihkka, de fuomášii Kajsa ahte lea dárbu eanet sámegiel juovlalávlagiidda.

Sutnje lea dehálaš ahte almmuhuvvojit olu sámi juovlašuoŋat. Lea dehálaš ahte gávdno juoga juohkehažžii.

Mun lean smiehttan hui olu nuorat buolvva birra, veahá iežan mánáid dihtii, ja dovddan dán dárbbu, son muitala.

Su mielas lea nu ahte buot dan juovlamusihkas mii otne čuojahuvvo, de galggašii gullot eambbo sámegiella.

Dat galggašii gullot rádios. Dat galggašii leat oidnosis. Mun in leat goassige leamaš sámi juovlakonsearttas ieš. Dat lea hui ártet, son lohká.

Ii vuollán

Dál lea šaddan nu ahte ieš doallá juovlakonsearttaid.

Kajsa Balto og KORK – «O bassi idja - O Helga Natt»

Mu mielas gal lea hui somá doallat juovlakonsearttaid. Dat lea nu earálágan go dan maid muđuid dagan, nu ahte dalle ferten duođaid bargat eambbo, čavget iežan ja hárjehallat, Kajsa muitala.

Son duođaid háliida joatkit čuojahit juovlakonsearttaid, go son dovdá ahte dat lea veahá ođas. Ain jo máddin.

Son jáhkká ahte manná veahá áigi ovdal olbmot ohcalit sámi juovlakonseartta. Sii fertejit hárjánit dasa vuos.

Sii leat hárjánan gullat dáid eará veršuvnnaid ja go vuolggát juovlakonsertii, de háliidat gullat daid šuoŋaid mat sihkkarastet juovladovddu, son muitala.

Dalle lea dávjá árbevirrui čatnon maid háliidit gullat. Sullii seamma láhkai dahkat juohke jagi.

Mun in dieđe. Gal mii oaidnit. Mun lean álgán dál ja lean smiehttan čuojahit eanet juovlakonsearttaid boahtteáiggis, loahpaha Kajsa.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK