Hopp til innhold

– Mun dovddan ahte lean bargan juovllaiguin miehtá jagi

Skábmamánu Urbi, Kajsa Balto, dovddai ahte váillahii sámi juovlakonsearttaid.

Les på norsk.

Kajsa Balto med hvit og brun kofte på scenen sammen med KORK.
Foto: Aurora Henni Krogh / NRK

Juovllat lahkonišgohtet olles leavttuin ja eanaš stobuin eai leat go maŋimuš ráhkkaneamit vel báhcán ovdal basiid go mun riŋgen.

Nu lea maid Kajsa Balto ruovttus. Doppe álge vuosttaš adveantasotnabeaivvi jo ráhkkanit.

Ieš gal lean leamaš ártegis dilálašvuođas maŋimuš guokte jagi. Mun dovddan ahte lean bargan juovllaiguin miehtá jagi. Mun lean smiehttan juovlamusihkka birra geasset ja nie, son muitala.

Muhto dál lea muohttaga rátnu gokčan eatnama maiddái su ruovttus olggobeale Oslo, nu ahte dál lea albma juovladovdu sihke sus ja mánáin.

Juovllat leat mánáide

Dál go Kajsa lea ollesolmmoš, ja eadni, de vávjá ahte juovllat leat rievdan dan rájes go ieš lei mánná.

Dál lea eambbo nu ahte son geahččala heivehit mánáide juovllaid, vai sis leat buorit basit.

Muhto dan han dahke mu váhnemat munnje maid, nu ahte soaitá ahte juovllat eai leat nu olu rievdan, son čaibmá.

Kajsa Balto ja KORK
Foto: Aurora Henni Krogh / NRK

Lea maid go ieš šattai eadnin ahte álggii smiehttat sámi juovllaid birra. Ahte son galggašii čuojahit eambbo sámi juovlašuoŋaid ruovttus. Dalle álge jurdagat jorrat.

Manne in máhte mun dáid lávlagiid sámegillii? Manne dušše dárogillii ja eŋgelasgillii?, son muitala.

Dál lea mánáin vel jiellat lávlla maid fertejit gullat juohke jagi.

Juovlastállu!, Kajsa moddje.

«Vuordit Juovlaruohta?»

Jo, dat lea sin mielas hui gelddolaš, son muitala.

Oza du jiellat juovlašuoŋa min Spotify listtus:

Dehálaš sámi juovlašuoŋaiguin

Go ohcagođii sámi juovlamusihkka, de fuomášii Kajsa ahte lea dárbu eanet sámegiel juovlalávlagiidda.

Sutnje lea dehálaš ahte almmuhuvvojit olu sámi juovlašuoŋat. Lea dehálaš ahte gávdno juoga juohkehažžii.

Mun lean smiehttan hui olu nuorat buolvva birra, veahá iežan mánáid dihtii, ja dovddan dán dárbbu, son muitala.

Su mielas lea nu ahte buot dan juovlamusihkas mii otne čuojahuvvo, de galggašii gullot eambbo sámegiella.

Dat galggašii gullot rádios. Dat galggašii leat oidnosis. Mun in leat goassige leamaš sámi juovlakonsearttas ieš. Dat lea hui ártet, son lohká.

Ii vuollán

Dál lea šaddan nu ahte ieš doallá juovlakonsearttaid.

Kajsa Balto og KORK – «O bassi idja - O Helga Natt»

Mu mielas gal lea hui somá doallat juovlakonsearttaid. Dat lea nu earálágan go dan maid muđuid dagan, nu ahte dalle ferten duođaid bargat eambbo, čavget iežan ja hárjehallat, Kajsa muitala.

Son duođaid háliida joatkit čuojahit juovlakonsearttaid, go son dovdá ahte dat lea veahá ođas. Ain jo máddin.

Son jáhkká ahte manná veahá áigi ovdal olbmot ohcalit sámi juovlakonseartta. Sii fertejit hárjánit dasa vuos.

Sii leat hárjánan gullat dáid eará veršuvnnaid ja go vuolggát juovlakonsertii, de háliidat gullat daid šuoŋaid mat sihkkarastet juovladovddu, son muitala.

Dalle lea dávjá árbevirrui čatnon maid háliidit gullat. Sullii seamma láhkai dahkat juohke jagi.

Mun in dieđe. Gal mii oaidnit. Mun lean álgán dál ja lean smiehttan čuojahit eanet juovlakonsearttaid boahtteáiggis, loahpaha Kajsa.

Korte nyheter

  • Dutket Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna barggu

    Dál lea ásahuvvon dutkanprošeakta mii galgga geahččat ja árvvoštallat Norgga duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna bargguid.

    Dán gease han galgga Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna geiget dan sin raporta mas 2018 rájes leat guorahallan dáruiduhttima váikkuhusaid, earret eará sápmelaččaid ja kvenaid hárrái.

    Dutkanprošeakta maid gohččodit TRUCOM, dan mihttomearri lea dutkat mo Norga, mii lea bures ásahuvvon demokráhtalaš čálgostáhta, geahččala Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna ásahemiin njulget guhkesáigásaš dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid sihke sápmelaččaid ektui eamiálbmogin, ja nationála minoritehtajoavkkuid ektui.

    Dát lea UiT Norgga árktalaš universitehta Mánáidsuodjalusa ja sosiála barggu instituhtta ovttasbargoprošeaktan Chr. Michelsen instituhtain Bergenis.

    Earret eará leaba Birgitta Fossum ja Veli-Pekka Lehtola dán doaimma referánsajoavkkus.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen har møte.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fire av ti blir hjemme i påsken

    Det er litt flere som velger hjemmepåske, enn det er som skal på hyttetur i år. Flere bosatt i byer og med høy inntekt skal reise bort.

    43 prosent, anslagsvis 1,8 millioner nordmenn, sier de skal være hjemme i påsken, mens 36 prosent, eller 1,5 millioner nordmenn, skal på hytta. Det viser tal fra en fersk undersøkelse gjennomført av Respons Analyse på vegne av forsikringsselskapet Fremtind.

    Her fremgår det at nordmenn med lavere inntekt stort sett vil tilbringe påsken hjemme, mens det er de med høy inntekt som svarer at de skal reise utenlands.

    Det samsvarer med en undersøkelse utført av Respons Analyse i januar, der 44 prosent av nordmenn svarte at økonomi påvirker ferieplanene i år.

    I tillegg er det et skille mellom by og bygd.

    – Det er flest fra storbyene som skal til utlandet eller på hytta i påsken, mens det er flest fra bygda som velger å være hjemme, sier Therese Hofstad-Nielsen, skadeforebygger i Fremtind.

  • - Unnán juoiganfálaldagat mánáide

    Oslos riikkalávddis Riksscenes lei mannan lávvardaga mánáid juoigankonsearta ja doppe gullojedje mearraavfruvvá, beaivelottážiid, eará eallibiid luođit, stáludánsa ja eará. Juoiggadettiin duhkoradde.

    Konseartta láidestedje golbma dovddus sámi juoigi Ulla Pirttijärvi-Länsman, Biret Risten Sara ja Karen Anne Buljo. Dán lei illustreren Liv Vatle.

    Biret Risten Sara oaivvilda unnán fálaldagaid mánáide juoigama dáfus ja mánáidgárddiin galggašii leat sámi fálaldat.

    Gula olles ášši dás.

    Biret Risten Sara oaivvilda unnán fálaldagat mánáide juoigama olis.