Hopp til innhold

Ii ráske bálkut boares sámi girjjiid

Sveitsalaš sosiálantropologa fállá boares sámi gijjiid Sámi sierrabibliotehkii Sámediggái Kárášjogas.

samiske bøker

Dá leat Asbjørn Nesheim ja Konrad Nielsena sátnegirjjiid maid Mustvedt-Plüss lea čohkken dalle go sámegiela logai Oslo Universiteahtas 1970-logus.

Foto: Heaika Skum / NRK

– Moai isidiin letne fárremin unnit vissui ja nu ferten girjiid fállat earáide go eai čága ođđa vissui, lohká sveitsalaš sosiálantropologa, Heidi Mustvedt-Plüss.

Mustvedt-Plüss, guhte ássá Skienis Lulli-Norggas, osttii dievva sámegiel sátnegirjjiid ja eará sámi girjjiid go bođii studeantan Norgii 70-logus.

Nesheim ja Nielsen

Logadettiin sosiálantropologiija beroštišgođii son sámi kultuvrras ja bođii ge Osloi dán geažil. Norgga oaivegávpogis son jotkkii sosiálantropologiija oahpuin, ja válljii sámegiela čiekŋudanfágan.

Sus leat earret eará Nielsen ja Nesheim sátnegirjjit, maid dál fállá sámi ásahussii.

– In ráske bálkestit daid go navddášin ahte dain livčče goit árvu sámegielat filologaide, ja mu mielas lea dehálaš váldit vára boares girjjiin go dain leat historjjálaš dieđut giela ovdáneami birra, lohká Mustvedt-Plüss.

Son lea ge fállan girjjiid Sámedikki girjerádjui , mii maid gohčoduvvo Sámi sierrabibliotehkan.

Ii leat vel loahpalaš vástádusa ožžon man muddui son dohko jođiha girjjiid.

Heidi Mustvedt Plüss

Sveitsalaš sosiálaantropologa, Heidi Mustvedt-Plüss, sávašii ahte sámegiellagat beasašedje beaivválaččat geavahit iežaset eatnigiela vaikko vel ásset ge Lulli-Norggas.

Foto: Heaika Skum / NRK

Oahpaheaddji Mázes

1977`as go Mustvedt-Plüss lei geargan oahpuin Oslos, bođii jearaldat vuolgit Mázii Finnmárkui oahpaheaddjin.

Dohko son fárrii ja movttáskii eanet oahpásmuvvat sámiin ja sámi kultuvrrain.

Mustvedt-Plüss lei maid juo smiehttagoahtan lohkat ja oahppat sámegiela, ja lei maid jurddašan fas máhccat ruoktot Svetsii, bargat sosialantropologiija váldofágan.

Dáža geasuhii lulás

Per Simon Mustvedt

Per Simon Mustvedt dat lei son guhte geasuhii sosialantropologa lulás.

Foto: Privat

Ii son datte ge gártan leat nu guhkká Mázes go maid ieš álggos lei jurddašan. Ovtta skuvllajagi son lei doppe.

Lullin lei oainnat irgi vuorddašeamen.

– Ledjen Skien guovllus Telemárkkus gávdnan irggi ovdalgo davás vulgen, ja irggi . mielas lei menddo guhkes mátki johtit Skien ja Máze gaskka. Nu mon fárrejin Skienii, de oažžu roahkka lohkat ahte dáža dat biliidii mu áigumušaid bisánit Sápmái guhkit áigái, lohká Heidi Mustvedt-Plüss, ja bohkosa.

Son lea Skienis maid ovdalis leamaš mánáidskuvllain oahpaheamen sámiid birra.

– Dalle 70-loguid loahpageahčen gal skuvlamánát eai diehtán áktánasat sámiid birra, lohká Mustvedt-Plüss.

Samiske bøker

Dá lea muhtin oasi daid sámi girjjiin maid Heidi Mustvedt-Plüss háliida skeŋket Sámediggái.

Foto: Heaika Skum / NRK

Sámegiella gávpotstivrras

Heidi Mustvedt-Plüss berošta ain olu sámegiela dilis ja sámi áššiin. Su mielas áinnas berrešii sámegiella eambbo oidnot Norggas.

– In ipmir manne Norggas eai sáhte dárogillii ja sámegilli čállit ovdamearkka dihte mielkepáhkaide, dan goit lea vejolaš dahkat Sveitsas, gos čállet buot njealjji gillii, dadjá Heidi Mustvedt-Plüss.

Son lea maid leamaš gávpotstiivrraáirras Skienis, ja lea doppe ge čalmmustahttán sámegiela.

– Mon dollen oanehis sártni sámegillii go galggaimet olbmuid ávžžuhit čálihuvvot sámi jienastuslohkui ovdal vuosttaš sámediggeválgga, muittaša Mustvedt-Plüss.

Skien bystyre

Heidi Mustvedt-Plüss doalai sáhkavuoru sámegillii Skien gávpotstivrra čoahkkimis go galge oažžut sápmelaččaid iežaset čálihit sámi jienastuslohkkui.

Foto: Ken Willy Wilhelmsen / NRK

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK