Hopp til innhold

Einnosta «Sámi eatnan duoddariid» váldit sámi soga lávlaga saji

Lávvordaga válljejuvvui Áillohačča šuokŋa, «Sámi eatnan duoddariid», sámiid álbmotluohtin. Girjjálašvuođa professor, Harald Gaski, einnosta dán luođi šaddat Sámi álbmotbeaivvi váldošuokŋan.

Sámi soga lávla

Sámiid lávlot sámi soga lávlaga guovvamánu 6 beaivve oktavuođas.

Foto: Marit Elin Kemi

Mannan vahkkus lágiduvvui Sámi konferánssa Jielleváris, lei 22 geardde go Sámiráđđi čohkke sápmelaččaid miehtá sámi.

Sápmelaččaid álbmotluohti

Sápmelaččain lea iežaset sámi soga lávlla maid lávlot alla árvosaš oktavuođain, nugo ovdamearka dihte sámi álbmotbeaivvi.

Lei Isak Saba guhte čálii «Sámi soga lávlla» 1906, ja 1986 válljii Sámi konferánssa šuoŋa sámi álbmotlávllan.

Muhto álbmotluohti ii leat sápmelaččain leamašan ovdalgo dál.

Lávvordaga válljejuvvui Nils-Aslak Valkeapää luohti, «Sámi eatnan duoddariid», sámiid álbmotluohtin.

Sámi parlamentáralaš ráđđi ja Sámiráđđi leat ásahan oktasaš lávdegotti man doaibma lea hálddašit ja ovdánahttit sámi nationála symbolaid.

Ja dát lávdegoddi lei ge evttohan nammadit «Sámi eatnan duoddariid» sámi álbmotluohtin.

Váldá sámi soga lávlaga saji

Girjjálašvuođa professor, Harald Gaski, einnosta Áillohačča luođi váldit sámi soga lávlaga saji sámi servodagas.

– Mus lea diekkár dovdu ahte dát luohti boahtá sámi soga lávlaga sadjái. Šaddá gelddolaš oaidnit goabbá gullo sámi álbmotbeaivvi doaluin logi jagi geahčen.

Harald Gaski

Harald Gaski lei buorre ustit Nils-Aslak Valkeapääs. Gaski ieš árvalii oktii NRK Sámi koseriijas ahte «Sámi eatnan duoddariid» luohti berrešii nammaduvvot álbmotluohtin.

Foto: Bjørn Hatteng / UIT

Luohti čatná sámi oktii

Gaski oaivvilda luođi eambbo lunddolažžan sápmelažžii go lávlla.

– Juoigan gávdno miehtá sámi. Sámis leat máŋgga lágan juoigan hámi. Davvi sámis lea luohti, lullelis fas vuoli vuolle ja nuortan ges levden. Ja ieš dat vearba juoigat, gávdno juohke sámegielas.

Gaski mielas lea luođis leamašan nanu mearkkašupmi sámi kultuvrii

– Mytat, muitalusat ja fearanat leat muitaluvvon luđiid bokte. Dat guokte boarráseamos juoigan teavstta mat gávdnojit ja mat leat čállon, dat leat ráhkisvuođa birra. Nu ahte sápmelaš lea asttan dien beali maid čatnat juoigamii, bogostalla Harald Gaski.

GULDAL:

Fra NRK-programmet Sámi álbmotbeaivi - feiringen av samenes nasjonaldag i 2021.

Fra NRK-programmet Sámi álbmotbeaivi - feiringen av samenes nasjonaldag i 2021.

Ii háliit gilvvu

Sámediggi dievasčoahkkimiid ráhppan oktavuođain lávlot álohii Isak Saba sámi soga lávlaga. Johttisápmelaččaid sámediggeáirras, Berit Marie P Eira, ii leat gearggus lonuhit sámi soga lávlaga álbmotluđiin.

– Mu mielas láve hui vuogas álggahit dievasčoahkkima sámi soga lávlagiin. Mii politihkkarat leat juo dagalduvvan dien árbevirrui.

Berit Marie P. E. Eira

Berit Marie ii loga iežas gal goassege váillahan álbmotluođi.

Foto: Privat

Eira ii duostta einnostit nie movt Harald Gaski, muhto son ii háliit gilvvu álbmotluođi ja sámi soga lávlaga gaskkas.

– Almma jur dan muddui goit eai joavdda ahte šaddá gilvu dan luođi ja lávlaga gaskkas.

Eira mielas sáhttá muhtun oktavuođain heivet luohti ovdalii go sámi soga lávlla.

– Mii sáhtášeimmet álggahit dievasčoahkkima sámi soga lávlagiin ja loahpahit čoahkkima álbmotluđiin.

Sámediggi dievasčoahkkinjođiheaddji, Tom Sottinen, vástida NRK:ai ahte dievasčoahkkima jođihangottis eai leat ságastallan ášši birra.

Korte nyheter

  • Čalmmustahttet Riikkaidgaskasaš psyhkalaš dearvvašvuođa beaivvi

    Riddu Riđđu Festivála, Davvi álbmogiid guovddáš ja Gáivuona suohkan bovde riikkaidgaskasaš psyhkalaš dearvvašvuođa beaivvi čalmmusteapmái golggotmánu 10.beauvve.

    Prográmmas lea filbmavuosehus, panelaságastallan ja nuoraidkonsearta artisttain Lávre (govas).

    Vuosttáš háve galgá Liselotte Wajstedt filbma «Jaskatvuohta Sámis» čájehuvvot Olmmáivákkis. Filbma lea vuoitán ollu bálkkašumiid, ja árvvoštalliid mielde lea filbma «deháleamos sámi dokumentárafilbma mii lea ráhkaduvvon».

    Lávre Johan Eira
    Foto: Pressebilde / Riddu Riđđu
  • Ákšovuonas loddeinflueansa

    Ákšovuonas, Oarje-Finnmárkkus leat čujuhan loddeinflueansa, maŋŋel go Biepmobearráigeahčču leat iskan jápmán skávhlliid maid gávdne kája láhka Vassdalenis, nu čállá Altaposten. Suohkandoavttir gohčču olbmuid ahte eai doala buohcci dahje jápmán lottiid, ja jus lea dan dahkan, de ferte gieđaid bassat sáibbuin. Maiddái beatnagiid ja bussáid ii berre luoitit láhka lottiid main sáhttá leat loddeinflueansa.

    Død polarmåke
    Foto: Sysselmesteren på Svalbard
  • - Eambbo ruđa dál

    Sámedikkis leat stuorra vuordámušat boahttejagi stáhtabušehttii ja vurdet stuorra lassánemiid. – Dál vuordit ráđđehusa doallat maid leat lohpidan Hurdalsplattformen julggaštusaš, nannet sámi giela ja nannet maid sámi kultuvrra, seammás maid nannet Sámedikki vuoi sáhttit čađahit dan áigumuša mii mis lea, hálddašit sámi giela ja kultuvrra, lohká Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto. Sámedikki boahttejagi bušeahttadárbu lea 848,7 miljovnna kruvnna, dán jagi lea stáhtabušeahta bokte juolluduvvon 578 miljovnna kruvnna.

    Runar Myrnes Balto
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK