Hopp til innhold

Golmma-máná eatni: - Sámediggi vajálduhttá sámemánáid

– Seammás go Sámediggi ásaha ovttasbarggu eará álgoálbmogiin viiddis máilmmis, de diktet gielddaid heaittihit skuvllaid ovttasbarggu Sámis, lohká golmma-máná eatni Nancy Charlotte Porsanger Anti Ávvirii.

Nancy Porsanger Anti

– Sihke váhnemat ja oahpaheaddjit leat dan oaivilis ahte Sirpmá ja Ohcejoga oktasaš oahpahus lea lihkostuvvan ulbmiliid ektui. Mii leat dan dihtii juo guhkit áiggi bargan oažžundihtii oktasaš rájáhis sámeskuvla, muitala Nancy Charlotte Porsanger Anti.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Deanu gielddapolitihkkár ja váhnen Nancy Charlotte Porsanger Anti váillaha Sámedikki Sirpmá sámi skuvlla heaittihanáššis. Dan čállá Ávvir.

Sirma skole

Ohcejotnjálmmi ja Sirpmá skuvllat leat bargan ovttas jo 90-logu álggu rájes, ja jagi 2005 álggahuvvui bissovaš oktasaš oahpahus guokte beaivve váhkui. Čakčat dat galgá heaittihuvvot

Foto: Nils Henrik Måsø

Sámediggi lea vuolláičállán oahpahusovttasbargošiehtadusa Kalallit Nunaat, Manitoba ja Nunavut ráđđehusaiguin. Šiehtadus sisdoallá ahte eamiálbmogat galget ovttasbargat oahpahusain, ja oahppat goabbat guoibmásis.

Ávvir aviisii Nancy Porsanger Anti moaitá Sámedikki go álggaha riikkaidgaskasaš ovttasbargguid eai ge oainne mii Sámis geavvá.

– Manne eai áimmahuša oktasašbarggu mii doáibmá?

Son lea váhnen Sirpmá sámi skuvllas man Deanu gielda lea mearridan heaittihit. Váikkuhus giddemis lea ahte ovttasbargoprošeakta Ovttas, mii Deanu gielddas ja Ohcejoga gielddas lea, heaittihuvvo. Prošeakta lea leamaš doaimmas 20 jagi, ja maŋimuš logi jagi lea skuvllain leamaš oktasaš oahpahus guokte beaivvi vahkus.

– Riikkaidgaskasaš ovttasbargošiehtadus, man Sámediggi lea álggahan, lea ráhkaduvvon seamma áikkaiguin go manne mii áigut bisuhit Sirpmá ja Ohcejoga fálaldaga. Lea ártet go Sámediggi áigu ásahit diekkár ovttasbargguid viiddis máilmmis, muhto seammás diktet gieldda heaittihit dakkár ovddasbarggu mii dáppe doaibmá bures, Porsanger Anti lohká Ávvirii.

Ádde moaitagiid, muhto..

Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka lohká iežas áddet go háliida eambbo áŋgiruššama Sámedikkis Sirpmá ja Ohcejoga oktasaš prošeakta oktavuođas.

– Muhto váttisvuohta lea ahte go skuvlaeaiggát, namalassii Deanu gielda, ii hálit bisuhit skuvlla, vástida Muotka Ávvirii.

Muitala iežas čielgasit hástalan Deanu gieldda ášši oktavuođas.

– Sávan ahte Deanu gielda oaidná man dehálaš ovttasbargu lea, lohká Muotka.

Bivdán veahki njunuš eiseválddiiguin

Ohcejoga ja Sirpmá váhnemat leat oktasaš cealkámušastis bivdán fuomášumi Árktalaš oahpahuskonfereanssas, Norgga ja Suoma stáhtain ja Sámedikkiin.

– Mii leat fuolas das go sámi mánáid giella- ja oahppovuoigatvuohta lea rašes vuođđu nu guhká go lea gielddaid bušeahtaid, skuvlaeiseválddiid ja báikkálaš politihkka duohken, lohket váhnemat oktasaš cealkámušastis.

Go Deanu gielda lea botken ovttasbarggu Ohcejogain, de jávká vejolašvuohta ásahit oktasaš sámeskuvlla nie movt guhká lea plánen.

– Olmmošvuoigatvuohta geatnegahttá

Ohcejoga ja Sirpmá váhnemat oaivvildit ahte sámemánáin lea vuoigatvuohta fitnet oahpahusa iežaset gillii ja iežaset kultuvra vuođul.

– Geatnegasvuohta dán ollašuhttimis lea stáhtain sihke vuođđolágaid ja olmmošvuoigatvuođaid mielde. Danin mii gáibidit ahte Norgga ja Suoma stáhtat ovttas Sámedikkiin ollašuhttet oktasaš sámeskuvla ásaheami. ON erenomaš raporterejeaddji Victoria Tauli-Corpuz lea maid ávžžuhan Norgga ja Suoma stáhta doarjut dán ovttasbarggu, muittuhit váhnemat.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK