Hopp til innhold

Gierhkien aalem vaeniedidh

Daelie gierhkien mænngelh jih skoedtjede vaeniedeminie båatsoe jih sirve jielemen gaavhtan.

Jerv (Gulo gulo)

Illustrasjovne guvvie.

Foto: Myhr, Steinar / Samfoto

Daan gijren Byjreskedirektorate daejtie gierhkien pleasojde ohtseminie jih jis daerpies mænngelh jih skoedtjijste vaeniedidh, guktie jijtje sijjien nedtebielesne tjaaleme.

Voestemes dihte lisensevijreme, dihte goevten 15.b. daan jaepien orreji. Daan daelvien 50 gierhkieh jakseme, dejstie 142 maam Nøørjesne luhpiedamme vijredh, daan lisensevijremissnie.

– Gellieh gierhkieh sjiere dajvine daan jaepien jakseme, læjhkan vååjnoe, dah gierhkieh, bovtsh jih sirvide tjarke moetesje. Deej dajvine, tjoerebe daelie dejtie mænngelh jih tjovkijste vaeniedidh, dihte faagedirektøøre Byjreskedirektoratesne Morten Kjørstad, bievnede.

Daan gijren edtja Statens naturoppsyn (SNO) ohtsedidh jih orre gierhkien pleasoeh vïhtesjidh. Edtjieh voestemes vaaksjodh man gellieh pleasoeh gaevnieh, jih daan mænngan maehtieh vaeniedidh jis daerpies.

Korte nyheter

  • Balddihahtti olu seksuálalaš vuortnuheapmi nuoraid gaskkas

    12 proseantta nieiddain joatkkaskuvllas muitalit sii leat vuortnuhallojuvvon dahje bággehallojuvvon dahkat seksuálalaš daguid dahje anašit. Golbma proseanta gánddain muitalit dan seamma, nu boahtá ovdan ođđa iskkadeamis.

    Ungdata 2022 iskkadeamis boahtá maiddái ovdan ahte 20 proseanta nieiddain ja 8 proseantta gánddain leat vásihan eahpedáhtolaš seksuálalaš guoskamiid, čállá Sex og Politikk searvi preassadieđáhusas.

    Sex og Politikk searvi lea guhkit áigge váruhan ahte seksualitehtaoahpahus ferte vuoruhuvvot Norgga skuvllain sihkkarastin dihte ahte mánát ja nuorat ožžot oahppu das mii guoská rájáide, gaskavuođaide ja miehtamii. Ungdata iskkadeami logut čájehit dása lea dárbu, čállá searvi preassadieđáhusas.

  • 1300 oahpaheaddji mannet bargoheaitagii

    Vuossárgga lassána oahpaheddjiid bargoheaitta sakka. Dalle mannet 1324 oahpaheaddji bargoheaitagii 14 gielddas. Oahppolihttu ráhkkana gičču bistit guhká, muhto lohket áigut nuoramus oahppiid suddjet bargoheaitagis.

    Oahppolihttu, Norgga lektoriid searvi ja Skuvllaid riikasearvi álggahedje bargoheaitaga geassemánus.

    Oassebealit eai leat ovtta oaivilis bálkká dáfus ja das mo bálkáovdáneapmi váikkuha rekruteremii ja gelbbolaš oahpaheaddjiid fidnemii.

    – Min doaivva lea bágget KS šiehtadallamiidda vai ášši čoavddašuvvo jođánit ja bargoheaitta nogašii, lohká Oahppolihttu jođiheaddji Steffen Handal NRK:i.

  • Olgešbellodat lea Norgga stuorámus bellodat

    Bargiidbellodaga doarjja njiedja ain čájeha ođđa oaiviliskkadallan, 19,4 prosentii. Olgešbellodat lea dál stuorát go ráđđehusbellodaga guovttos oktiibuot, 30 proseanttain. Nu čájeha ođđa bellodatmihtideame maid Norstat lea dahkan NRK ja Aftenposten ovddas.

    Maŋimuš go Olgešbellodagas leamaš ná alla doarjja lei ođđajagimánus 2014:s. NRK ii leat goassige ovdal registreren ná heajos mánu Bargiidbellodagas. Norstat maid ii leat mihtidan ná stuorra gaskka Olgešbellodaga ja Bargiidbellodaga gaskka ovdal.