Åarjelsaemiej gïele

Tjelmieh gïknjelijstie dievieh gosse Anna edtja sov skuvletïjjen bïjre soptsestidh. Lyövlehke.

– Tjoerem jiehtedh manne voelph måjhtam dehtie …

– Im maehtieh vielie dej bïjre soptsestidh.

Tjuara vuertedh ånnetji. Ståantetjen mænngan jåarhka.

– Guktie maanah gïetedin. Idtji byörh luhpie årrodh. Men idtji guhte båetieh goerehti gænnah.

Anna Joma Granefjell 87 jaepien båeries. Dïhte reakasovvi don baelien gosse staate eadtjohke politihkine gïehteli saemide daaroedehtedh.

Jalhts ij lij iktesth dan aelhkie saemine årrodh don baelien, ij leah gåessie gih sov gïelem, aerpievuekieh jïh kultuvrem luajhteme.

Gellie jaepiej mænngan tsåatskelesvoeten namhtah, dïhte baalhkam åådtje sov stoerre barkoen åvteste.

Men gie raaktan daate nyjsenæjja?

«Dejpeli vuekien mietie» jieledh

Anna reakasåvva gïjrebiejjien 1936. Dïhte mubpie nööremes vïjhte åerpeni gaskem.

Dej voestes jaepiej fuelhkie derhviegåetesne årroeminie Hejjesne Kråangkesne daelvege, men giesege sijjen årromesæjjan Nåamesjenjaevresne Raarvihkesne juhtieh.

Ietniengïele lea åarjelsaemien.

–Åh, dïhte lij hijven tïjje. Jïh iktegisth bïjvele derhviegåetesne. Gosse dållem bïeji dellie lij bïjvele, mejjesne jeahta.

Derhviegåetesne gööktesi gööktesi åerieminie. Åerpenh tjuerieh iktesth klaaterdidh gie edtja Aannine åeredh. Dïhte dan soe tjïektjedi jïjjege.

Gosse lea 11 jaepien båeries Anna maanehts saemien paarretjealmetjh gaavnede.

Dah Hillaantesne årroeminie, jïh gihtjieh mejtie Anna dagke sæjhta ånnetji dejgujmie årrodh.

Dam sæjhta.

Dah båeries vuekien mietie veasoeminie. Paarretjealmetjh derhviegåetesne årroeh, naemhtie guktie Anna lea vaane darjodh sov hïejmeste, jïh båatsoe lea stoerre bielie aarkebiejjeste.

Bovtsh leah låemtie, jïh båatsoesïjte lea raasten vööste Trööndelagen jïh Nordlaanten gaskesne. Dah tjoerin vaedtsedh gosse bovtsigujmie juhtin.

Vïjhte nyjsenæjjah jïh akte ålma lin paarretjealmetji båatsoesïjtsene.

Dannasinie gaajhkesh dovnesh, dovne noerh jïh båeries, leah vihkele dejnie biejjieladtje darjoeminie, aaj Anna 11 jaepien båeries.

Ij leah iktesth dan aelhkie båarhte årrodh fuelhkeste. Paarretjealmetji luvnie jïjnjem viehkehte jïh tjarke barka.

Soejkesjen mietie ij edtjh raaktan dan guhkiem desnie årrodh, men Anna desnie sjædta mahte 10 jaepieh.

Jis ajve tjidtjiebasse soptsestamme satne sæjhta gåatan juhtedh vihth, dellie gujht luhpiem åådtjeme dam darjodh.

Men ij dam darjoeh.

Gosse Anna lea 12 jaepien båeries akte itjmies ovlahkoe heannede. Daate ovlahkoe sæjhta fuelhkiem jïh abpe åarjelsaemien seabradahkem baajnehtidh.

Jaepien 1948 akte busse 21 åarjelsaemiejgujmie gåatan vuaja rïjhketjåanghkoste Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebreste. Dunderland-daelesne, ovrehte 45 km Måefien noerhtelisnie, dïhte ovlahkoe sjugniehtåvva gusnie busse gåpmene jïh jeanoen sïjse haajpene.

Ajve vïjhte dejstie 21 almetjijstie bïerkenieh.

Dovne Annan tjidtjie jïh aehtjie leah almetji gaskem bussesne. Ajve tjidtjebe bïerkene jïh jielije gåatan båata.

Skuvle gusnie vaajmoegïele lea luhpehts

Ovlahkoen mænngan Anna jåarhka dej båeries paarretjealmetji luvnie årrodh, jïh ånnetji mænngan internaateskuvlesne aalka Havikesne Nåavmesjenjaelmien lïhke.

Maanah eah åadtjoeh sinsitnine saemiestidh skuvlesne.
Ööhpehtimmie lea daaroengïelesne.

Learohkh internaatesne årroeh jïh åadtjoeh ajve gåatan vuelkedh göökth jaepien.

– Manne lim dan aavrehke guktie maahtam jiehtedh hijven gåaradi. Seapan lij aelhkie munnjien lïeredh. Men dïhte gie tjoeri ånnetji staavadidh dåeriesmoerem åadtjoeji, Anna jeahta.

Dïhte vuarta ånnetji åvtelen jåarhka. Dan bïjre geerve soptsestidh.

Anna måjhta guktie altese voelph gïetesovvin. Altese tjelmieh gïknjelijstie dievieh gosse dam måjhtele.

– Idtji byörh luhpie årrodh. Men idtji guhte båetieh vuejnieh guktie lij mijjine, jeahta.

Anna ij sïjhth vielie skuvletïjjen bïjre Havikesne soptsestidh, men Saetniesvoete- jïh liktemekommisjovnen reektehtse soptseste guktie sååjhti maanah gïetesovvin skuvlesne.

Akte heannadimmie man bïjre tjaaleme reektehtsisnie lea akte ålma gie soptseste satne, gosse lij learohke skuvlesne, noerhkesovvi seangkosne gællasjidh golme biejjieh dan åvteste satne idtji abpe sov kraavhtsem byöpmedh.

Reektehtsisnie bæsvomevuekiej soptsesåvva bïjre mah lin dovne narrahtihks jïh julmies.

Gieriesvoete Hurtigrutesne

Jalhts skuvletïjje såemies aejkien lea garre, dïhte skuvlem tjïrrehte.

Mænngan paarretjealmetji luvnie orreme mahte luhkie jaepieh, Anna eajhnadåvva gåatan vuelkedh tjidtjiebasse.

Gosse desnie åålmehjïlleskuvlese saemide Karasjohkesne syökoe. Ohtseme jååhkesjamme sjædta.

Jïh gosse 17 jaepien båeries dïhte oktegh vualka Karasjohkese.

– Tjoerim Hurtigrutem noerhtese vaeltedh don aejkien. Jïh dellie lij golme baernieh mah desnie tjåadtjoejin. Dah lin govleme akte nïejte edtji vïnhtsem dåeriedidh, Anna soptseste.

Baernieh edtjieh aaj Karasjohkese jïh seamma skuvlem vaedtsedh.

Gosse edtjin Romsesne årrodh såemies tæjmoeh, dah Annam gihtjieh mejtie dïhte sæjhta dejgujmie vaedtsedh.

–Ijje jeehtim. Edtjim bovrine mïnnedh, jïh dan åvteste idtjim sïjhth dejgujmie vaedtsedh, jeahta jïh föörhkede.

Akte dejstie baernijste lij Ole. Dïhte sjåajman sjædta dehtie noere nïejteste gie Hurtigrutese bööti dallegh dej minngesne.

Dejtie jeatjah baernide jeahta: «Dejnie neajtine edtjem eensilaakan åahpenidh».

–Jïh dïhte mov geelline sjïdti, Anna mejjesne jeahta.

– Manne joe bæjjese alman båateme?

Anna jïh Ole mïelehkinie sjidtieh mearan leah Karasjohkesne. Men Anna vielie sæjhta mænngan skuvlem vaadtseme noerhtene.

– Guktie dellie ajve aktem paehperem veeltim jïh dle skïemtjesåjhtereskuvlese syökim. Naa varke vaestiedassem åadtjoejim, manne lim buerie båeteme. Mænngan åadtjoejim daejredh lij daerpies ohtsemem sïjse seedtedh goeresne. Men manne sïjse böötim, jeahta.

Anna lohkeminie tråjjede. Dïhte aalka skïemtjesåjhterinie barkedh mænngan lohkemem galhkeme.

Aalkoelisnie mearan skïemtjesåjhterinie barka dellie ij saemien skïemtjiji reaktaj bïjre soptsesth.

Læjhkan Annan akte buelije vaajmoe dejtie åarjelsaemien skïemtjiji åvteste, jïh dïhte varke aalka sov ietniengïelem barkosne nuhtjedh.

Akten biejjien akten skïemtjijen tjïehtjelen sïjse båata. Doh jeatjah skïemtjesåjhterh mah joe leah desnie, vienhtieh skïemtjije ij leah vuerkesne.

Akten biejjien akten skïemtjijen tjïehtjelen sïjse båata. Doh jeatjah skïemtjesåjhterh mah joe leah desnie, vienhtieh skïemtjije ij leah vuerkesne.

–Jïh dle govlem skïemtjije jeahta gadtjedh, Anna jeahta.

Anna skïemtjijen gåajkoe vaadtsa gihtjie, «sïjhth gadtjedh?»

Skïemtjije nihkeste.

Doh jeatjah skïemtjesåjhterh ierielimmesne Aannese vuartasjieh.

Skïemtjije ij leah vuerkesne gænnah, men vååjnoe goh Anna dejnie gaskesadta?

Mænngan skïemtjije saemiegïelesne gihtjie mejtie maahta tjaetsiem åadtjodh, jïh Anna tjaetsiem veedtjie. Altese barkoevoelph seamma ierielimmesne sjidtieh vihth.

Vååjnoe goh skïemtjije aaj ierele destie.

–Dellie skïemtjije jeahta «manne joe elmien gåajkoe båateme? Datne hov gaajhkem guarkoeh», Anna soptseste.

Skïemtjije lea gujht vuerkesne, dïhte ajve dam nöörjen gïelem dasseme.

Voestes åarjelsaemien reportere

Anna jïjnjine gïehtele seamma tïjjen, jïh sveekes ijje mïsse akt jeahta.

Göökte maanajgujmie jïh elliestïjjen barkojne goh skïemtjesåjhtere, dïhte dam ellen voestes åarjelsaemien radijovesaadtegem NRK:sne dorje 1973. Gaektsie jaepieh dïhte åarjelsaemien radijoveprogrammh dorje mah seedtesuvvieh ikth asken.

Skïemtjesåjhterebarkoevoelph viehkiehtieh jïh Annan vaeptieh vaeltieh mearan dïhte lea ålkone radijoveprogrammh dorje.

Aannese lea vihkele almetjh åadtjoeh govledh åarjelsaemien raaktan lea gïele.

Dïhte abpe åarjelsaemien dajvesne mænna jïh åarjelsaemiejgujmie soptseste, aaj sveerjen bielesne.

Programmh leah gaajhken bïjre, jïh daamtaj soptsestieh dan bïjre mij desnie jïh daelie heannede.

– Dïhte lij joekoen luste. Gosse dejtie båarasommes guesside meatan veelti dellie gujht seekere aaj dah saemien meehtin, jeahta.

Ajve aktine åarjelsaemien radijoveprogrammine mij seedtesovvi, Anna jïh nïejte aerviedieh mahte gaajhkh åarjelsaemieh programmese goltelin don aejkien.

Annan göökte maanah åadtjoeh daamtaj reportasjefeeleminie dåeriedidh.

Daan biejjien neajtebe Aasta maahta tjidtjiem mujhtedh mij lij jïjnje stïeresne, jalhts dïhte lij jïjnje feelemisnie.

–Idtjim tuhtjh gænnah tjidtjie lij jïjnje båarhte.

– Tjidtjie lij sån jïjnje stïeresne gosse lij gåetesne. Jïh gosse limen smaave dellie lij aaj jïjjevaeptie. Guktie idtjimen dan jïjnjem vuejnieh dïhte lij barkosne, Aasta jeahta.

Guhkies jielede muvhtene tæjmojne

Geerve abpe jieledem iktedidh muvhtene tæjmojne.

Men Annan stoerre ïedtje buelieminie dan saemien åvteste. Saemien gïele, aerpievuekieh, beapmoekultuvre, vætnoe jïh saemien reaktah.

Dïhte åarjelsaemien gïelem sov maanide vedti guktie dah vihth meehtin dam sijjen maanide vedtedh.

Jienebh jiehtieh Anna iktesth leah sov daajroste juakeme mubpiejgujmie.

Dïhte maanagærjah jarkoestamme åarjelsaemien gïelese, viehkiehtamme guktie edtja baakojde jiehtedh, åehpies jïh gieries almetjidie gååreme, åarjelsaemide nuepiem vadteme sijjen ietniengïelem radijovesne govledh jïh vihkele orreme åarjelsaemien healsoefaalenassen sisnjelen.

– Nov amma jïjnje maam nööreme darjodh, Anna jeahta.

Åarjelsaemien kultuvrebaalhkavitnije

Gosse juryje don åarjelsaemien kultuvrebaalhkese 2023 tjïelkestimmiem låhka daanjaapetje vitnijasse, jiehtieh:

«Daan jaapetje kultuvrebaalhkavitnije lea almetje gie ij dan stoerre sijjiem vaalta. Seamma tïjjen dïhte joekoen vihkele orreme goh gïele-, kultuvre- jïh daajroeguedtije dovne sov voenges seabradahkesne, men aaj abpe åarjelsaemien seabradahkesne».

Åarjelsaemien kultuvrebaalhka 2023 vadtasåvva Anna Joma Granefjellese.

– Daate lij stoerre ierielimmie munnjien, Anna jeahta gosse bæjjese vaadtsa edtja baalhkam dåastoehtidh. Maahta vuejnedh dïhte lea joekoen geerjene dan jååhkesjimmien åvteste maam daelie åådtjeme.

– Men gosse bååstede måjhtam don aajkan, dellie lij joekoen luste, jeahta.