Juridihkkaprofessora Øyvind Ravna dat oaivvilda Finnmárkokommišuvnna leat moiven go eai addán oamastanvuoigatvuođaid báikkálaš olbmuide Vuođđovuonas Bearalvákki suohkanis. Su mielas ii leat riekta ahte olbmot masset vuoigatvuođaid eretfárremiid geažil.
– Jus nu geavvá, de han sii
. Vuos bággejuvvojit fárret eret fuones guovllupolitihka geažil. Dasto gildojit geavahit oktasaš oamastanvuoigatvuođa báikkis, Ravna oaivvilda.Digaštallan lea čuožžilan maŋŋá go Finnmárkokommišuvdna almmuhii
.Oamastanvuoigatvuohta sirdojuvvon FeFo:i
Kommišuvdna lea gávnnahan ahte FeFo eaiggáduššá guovllu eatnamiid, muhto badjelaš 30 000 dekára eana Vuođđovuonas Bearalvági gielddas lea datte sierra dilis.
Go báiki bázii ávdimin 1970-logu álggus, de lei gili ássiide ásahuvvon oktasaš vuoigatvuohta meahcásteapmái seamma lágánin go eanaeaiggáda vuoigatvuohta.
– Dat vuoigatvuohta ii leat massojuvvon, muhto dan ii sáhte atnit ovdal go fas leat fásta báikeássit Vuođđovuonas. FeFo:i gullá eatnamiid eaiggátvuođa hálddašeapmi dassážii, Finnmárkokommišuvdna oaivvilda.
Dasa dat professor Øvind Ravna ii leat ovttaoaivilis. Ravna mielas Norgga láhka ii geatnegahte olbmuid ássat fásta guovllus jus galget beassat ávkkástallat vuoigatvuođaid maid ovddešáiggis leat háhkan.
Finnmárkokommišuvnna jođiheaddji Jon Gauslaa ii leat ovttaoaivilis Ravnain, ja lohká iežaset doalahit dan maid dadjet raporttas. Dađi eambbo ii háliit kommenteret.