Hopp til innhold

Háliidit čiehkat čiŋaid – konfirmántta gárvvut gártet ekonomalaš noađđin

Váhnemat evttohit konfirmánttaide vilges guhkes biktasa. Muhto searvegodderáđđi ii hálit bágget coggat dákkár biktasa.

Konfirmasjon

Guovdageainno konfirmánttain lea vierru gávttiin duođaštit gásta girkus.

Foto: Linn Margrete Påve / NRK

– Mii eat sahte stivret movt konfirmánttat gárvodit. Jus sii ieža ostet ja cogget vilges guhkes biktasa, de mii eat gal sáhte gieldit dan, eat ge gieldde daid geat cogget gávttiid, dadjá Guovdageainnu searvegoddiráđi jođiheaddji, Ole Einar Hætta.

45 000 ruvnno haddi

Konfirmánttačiŋat Guovdageainnu guovllus gámanjunis šávkái mákset unnimusat 45 000 ruvnno oktan silbbaiguin, jus váhnen oastá gárvves sámi čiŋaid ja silbbaid lassin.

Dasa lassin čoagganit vel golut biepmuin ja viesu láigguin.

Muhtun konfirmánttaváhnen evttohii váhnenčoahkkimis diibmá vilges guhkes biktasa konfirmánttaide, vai váhnemiidda ii šatta konfirmašuvdna stuora ekonomalaš noađđin.

Ekonomalaš noađđin

Guovdageainnu konfirmánttaid gulahallanváhnen Hanne Merete Hætta Gaup muitala ahte sis lei váhnenčoahkkin diibmá mas digaštalle guhkes bivttas evttohusa.

Váldoágga lea dat go váhnemat dovdet ekonomalaš noađi oastit divrras čiŋaid ja silbbaid, čilge Hætta Gaup.

Čoahkkimii serve birrasiid 24 váhnema. Ii oktage váhnen vuosttildan evttohusa, muhto maŋit áigge leat máŋggas vuosttaldan dan, muitala Hætta Gaup.

Gulahallanváhnen háliida lágidit ođđa váhnenčoahkkima jođáneamos lági mielde, mas sii besset digaštallat evttohusa vuđoleappot. Dássážii leat buozanvuođa geažil šaddan maŋidit čoahkkima.

– De gal konfirmerehan bártnáža eará báikkis

Okta sis gii vuosttilda lea váhnen Inga Máret Ánne Utsi. Son háliida doalahit sámi árbevieru ja čiŋahit iežas konfirmántta sámi čiŋaiguin, iige vilgesbiktasiin čiehkat čiŋaid dan botta go bártnáš lea girkus.

Syr kofte

Duojár Inga Máret Anne Utsi goarru gávtti iežas bárdnái. Son ii dieđe juste man galle diimmu lea gorron dahje man olu ruđa lea golahan sámi čiŋaide ja silbbaide.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Jus mearriduvvo vilges guhkes bivttas konfirmánttaide, de son konfirmereha iežas máná eará girkus.

– Na de gal livččii mu konfirmántta mannan Šuoššjávrái dahje Mázii konfirmerejuvvot. Guhkes biktasa gal ean livčče váldán. Dat goit maid máksá, dadjá Utsi.

Ohcet ruhtadoarjaga

Guovdageainnu NAV-ossodaga jođiheaddji Márjá Eira duođašta ahte juohke jagi ohcet váhnemat ruhtadoarjaga konfirmašuvnnaide, muhto ii áiggo dadjat gallis ohcet.

– Dat eai leat eambbo doarjjaohcamat dán jagi go dábálaččat, dadjá Eira.

NAV doarju váhnemiid eanemusat 15 000 ruvnnuin sosiálabálvalusa lága bokte. Sis lea vuođđun árvvošteapmi go mearridit ruhtadoarjaga. Sii isket makkár jahkebálká váhnemis lea, leago heahti ja gillá go mánná.

Sámi čiŋat divrasat

Duodjeinstituhta jođiheaddji Inga Hermansen Hætta lea rehkenasttán Guovdageainno guovllu konfirmántta gáktegoluid.

Konfirmanter Kautokeino 2014

Guovdageainnu konfirmánttain lea vierru gávttiin duođaštit gásta girkus.

Foto: Ewa-Mari Hedman

Bártnekonfirmántii mákset biktasat ja silbbat unnimusat 44 750 ruvnno ja nieidakonfirmántii ges 56 850 ruvnno.

– Dávjá leat bearrašis árbesilbbat mat unnidit goluid, ja silbbat čuvvot konfirmántta nuorravuođas gitta rávisolmmožin, dadjá Hermansen Hætta.

Davvi-Hålogalánddas konfirmerejedje 1844 konfirmánta jagi 2017.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.