Hopp til innhold

Ordkalotten jorrá Jordkalottenii

- Háliidivččiimet ođasmahttit Ordkalottena, nu ahte fáttát eai leat čadnon riikkaide, muhto poehtaide ja girječálliide. - Ordkalotten rievddašii de ”Jordkalottenin”. Boahtte jagi bovdetge sátnedáiddariid nugo Leonard Cohena, Sherman Alexie ja John Trudella, mojohallá festiválagenerala Marry Ailonieida Somby.

Marry Aillonieida Somby
Foto: Lene E. Westerås

Čállán: Anna Anita Hætta Guttorm

Jagi 2008 háliida Ordkalottena fesiválagenerala, stivrrajođiheaddji, Marry Ailonieida Somby bovdet stuorráid nugo artistta ja girječálli Leonard Cohena, dovddus musihkára, poehta ja politihkálaš aktivista, sioux indiáná John Trudella, ja Norgga prinseassagemala, girječálli Ari Behna.

– Ollusat gáđaštit Ari Behna go lea prinseassain náitalan, muhto son lea čeahpes girječálli ja bures boahtin Ordkalottenii. Mii liikot earaláganiidda. Váldofokus jagi 2008 Ordkalottenis šaddá indiánaid girjjálašvuohta.

Dán jagáš Ordkalotten lágiduvvoi mannan vahkus Romssa gávpogis. Ruoššabeale dálááigge girjjálašvuohta lei fáddán dán jagáš Ordkalottenis. – Norgga stahtii lea dehálaš nannet kultuvrralaš ovttasbarggu, vel álbmogiid gulahallan, ja ealáhusaid ovttasbargu doaibmá vel buorebut, lohká Marry Ailonieida Somby.

Kulturdepartemeantta ráđđeaddi, Bendik Rugaas logái Ordkalottena doaluid vuolde ahte lea ráđđehusa čielga oaidnu ahte maiddái eamiálbmot dimenšuvdna gullá lunddolaččat dávviguovlluid politihkkii, maiddái kultuvrralaš ja girjjálašvuođa ovdánahttimis.

– Sallošan sakka go buot min guossit eai ollen festiválii nugo šihtton, Jostein Gaarder šáttai buohcci, ja eaba Anatolij Pristavkin ja Tatjana Tolstajage ollen festiválii. Muhto almmatge šáttai Ordkalotten davviguovlluid girjjálašvuođa ávvudeapmin, lohká Somby.

Ordkalottenii bohte stuorrái nugo Andrej Kurkov, Thorvald Steen ja Herbjørg Wassmo. Filosofa ja girječálli Thorvald Steen lea earet eará jorgalan avantgarde poehta Daniil Kharms (1905-42) girjji ”Den blå notisboken” darogilli ovttas Ulla Backlundain. Kharms biddjoi Stalin-áigge máŋgga geardde giddagassii, ja jámi njealggis. Dálá áigge rehkenastto Daniil Kharms okta dáin stuorámus ovdagovain dan post-sovjeta, ruošša avantgardii. Steen logai divttaid Kharms áidna diktagirjjis maid Stalin áigge beasai almmuhit.

Olu olbmot ledje boahtán gullat Synnøve Persena ovttas Romssa symfoniija orkesteriin, festivála oasseváldit besse maid vásihit Rauni Magga Lukkari (Ávvudivttat jorgaluvvon) , Sigbjørns Skåden (Skuovvadeaddjiid gonagas), Ragnhild Nilstun (Min reise ender her) ja Ingeborg Arvola (40 postkort) lohkamin iežaset ođđa girjjiin.

Marry Ailonieida Somby rabmo Sámi Girječálliid Searvi Sigbjørn Skådena go nu čehpet jođihii rahpama. - Simon Marainenas lei beaktilis juoigan ja ruoššabeale neavttár logai poesiija nu olu dovdduiguin, orui measta dego eŋgela suoját livčče guoskkehan mu váimmu.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK