Juovlaruohta smihtten ahte áigun vuolgit Nidarosdomena ipmilbálvalussii ovttas 1500 eará olbmuin, ja vai buohkat galggaimet beassat sisa, čuoččuimet ráiddus.
Čuožžut ráiddus, mearkkaša ahte lea vejolašvuohta oahpásmuvvat ođđa olbmuiguin. Nu lei dán háve maiddá. Sii geat čužžo mu ovddabealde hállagohte váldoeŋgela Mikael birra mii čuožžu allin almmi guvlui. Fertejin jearrat dihte go eanet, ja de ožžon gelddolaš muitalusa:
Nidarosdomena oarjjábeale seainnis, olggumuččas čiegas, čuožžu váldoeŋgel Mikael ja ráđđe. Lea govvačuollu Kristoffer Leirdal guhte lea čuollan bácci. Dán sáhttet buohkat oaidnit iežas čalmmiiguin. Dan man máŋgasat eai dieđe lea ahte váldoeŋgelis lea Bob Dylana ámadadju.
ČUOJAHAN NIDAROSDOMENIS: Go beakkán Bob Dylan lávllui Nidarosdomenis de son fuobmái ahte lei juoga erenoamáš Eŋgelis mii lea doppe.
Foto: KEVIN WINTER / AfpVáldoeŋgel Mikael lei almmi soahteveaga láidesteaddji, ja jođihii soađi biru ja su vašálaš fámuid vuostá.Ja de lei nu ahte Leirdal sakka hervvošii Bob Dylana, ja erenoamážit Dylana vuostálastima Vietnamasoađi vuostá. Ja dáhpedorpmis bođii Dylan Troandimii doallat konseartta.
Ja go son lei Norggas 2001:s de muitaluvvui Dylanii ahte eŋgelis mii lea Nidarosdomenis lea su ámadadju. Lei vissá čuohcan sutnje!
Ii leat dušše Bob Dylan guhte lea luoikan iežas ámadaju bácciide Nidarosdomena oarjjábealde seaidnái. Son lea okta máŋgasis.
Itgo dovdda Nidarosdomena historjjá, nu go dajat?
Na, dalle it dáidde dan ge diehtit ahte Nidarosdomen lea huksejuvvon ruđain man leat dinen go leat vuovdán goikeguoli.
Dál lea boahtán ovdan ahte maiddá Bergen sáhttá giitit goikeguoli iežas valljivuođa dihte, mis leat ossosat sihke duopmogirkus ja Bergena brukkain, nu ahte mii sáhttit čevllohallat mii geat leat davvin eret.