PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Kristina Utsi)
Áigá dolin, dalle go noaiddit gávdnojedje juohkesajes, de orui Biilujávrris oalle stuorra noaidi. Einar lei su namma, ja su birra muitalit ná:
De lei girkobassi Čohkkirasas ja olbmot ledje vuolgán dohko girkomeanuide. Sis ledje hearggit maiguin johte.
Go heargeráiddut ledje boahtán girkošilljui, de gullet olbmot doppe imaš jiena. Orui dego garra biegga bossume ja šuvvame, ja de bođii dakkár hirbmat guoldu, dat masá čalmmehuhtii olbmuid doppe girkošiljus.
Go olbmot fas álge oaidnit, de lea Einar das šiljus, muhto ii sus leat heargi mainna vuodjá. Su reaga ovddas lea stuora, ránes, fasttes gumpe: návdi. Das ledje rukses buolli čalmmit ja soalssit golge su bastilis bániid gaskkas.
Go Einar láidii iežas vuojána, de balláje visot bohccot, mat ledje čadnon dien girkošilju birra.
Maŋŋel girkomeanuid ledje olbmot čoahkkanan olggobeallai girku. De boahtá báhppa olggos, son dearvvaha Einara. Jearrá:
“Don dáiddát leat diet dovddus stuora noaidi, doppe Biilujávrris eret?”
Einar gal ii mieđihan ahte son lea noaidi, dajai dušše:
“Biilujávrris fal.”
Go báhppa, mii lei oskkolaš olmmoš, ii jáhkkán noiddiid máhttit maidege, de son árvalii:
“Jus don Einar leat dat noaidi man birra olbmot nu ollu ságastit, de háliidivččen oaidnit leatgo duođat.”
De muitalii báhppa ahte son orru Gárasavvonis, ja doppe lea sus eamit.
Čohkkirasas Gárasavvonii lei guhkki, goit guokte beaivvi mátki dohko, ja guokte fas ruoktot. Ja de árvalii báhppa:
“Man guhká ádjánivččet vuodjit dohko, ja fas boahtit (máhccat) deike?”
Einar gal ipmirdii ahte báhppa viggá geahččalit leat go sus makkárge erenoamáš fámut. Son vástidii:
“Jus don it oađe nu lossadit, de boađán dutnje guossin maŋŋil gaskaija.”
Son ii dadjan dađi eanet, leŋgii gumppes rehkii ja jávkkai.
Ihkku moriha báhppa, son gullá soapmása uvssa duohken.
Son manná ráhpat uvssa ja oaidná Einara das. Mojunjálmmiin son geahččá báhppii, ja de geige sutnje guokte diŋgga. Gollesuorbmasa ja suohku.
Báhppa gal dovddai geasa dat gullet ja suorganii sakka. Dat lei su eamida suorpmas ja suohkku. Einar lei ovtta eahkesbottas vuodján dainna su gumpereagain Gárasavvonis ja fas ruoktot Čohkkirassii. Báhppa ii goassege ipmirdan movt son dan lei máhttán (nagodan) dahkat, ja Einar ii goassege muitalan dan sutnje.
Muhtumin sohte noaiddit, ja riidaledje. Biilujávrri lahkosis orui nubbe noaidi. Ja suinna Einar dávjá lei riidalan. Sudnos ledje olu goansttat movt vahágahttit nubbi-nuppi. Soai máhtiiga bidjat dávdda vašálačča nala. Jus nubbi ii birgen caggat dan, de son buohccái. Meahcelliid soai nai máhtiiga bidjat dan nala, geasa dáhttuba bahá.
Oktii lei Einar vázzime meahcis. De boahtá fáhkkestaga stuora guovža su nala. Dat harai fasttit ja čuoččui maŋŋejulggiid alde. Einar dohppii muorračoska ja doalai dan guovžža vuostá. Ja go guovža áiggui ruohtastit nala, de dat fierrá maŋos guvlui. Dego Einar livččii časkán su dainna muorain.
It leat guhká, dat fas fallehii Einara, ja fierrá fas seammá láhkái. Guovža, mii lea jierbmás ealli, ipmirdii ahte dát lea olmmái, man ii leat buorre fallehit. Dat harrá, muhto jorggiha meahci guvlui ja jávká.
Nuppi beaivvi gullá Einar mii lea dáhpáhuvvan. Suhttan bierdna lei mannan dan noaiddi lusa, guhte lei bidjan dan Einara fallehit. Ja lei gáskán ja cábmán su oalle bahuid. Noaideriehpu gal birgii heakkainis, muhto dan beaivvi rájis son ii šat duostan riidalit Einariin.