PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Isak Samuel Hætta)
Dán alla vári namma lea Stálunjunni ja dan duohken lea Stáluvárri. Ja dan Stálu birra gal leat ollu muitalusat miehtá Sámi eatnama. Eanaš muitalusain Stállu lei oalle stuorat, ii nu čáppat ja hirbmat gievra. Dávjá sámit gal birgejedje suinna go son lei gal veaháš duihmi, ja su jurdagat eai golgan nu bures, eaige jođánit. Su lei álki fillet ja dájuhit. Dá okta muitalus diekkár juonalaš sámebártnáža birra.
Bárdni čalmmehuhtii stálu.
Stálus lei reaŋga mii álohii mojohallá, moddjá go borraba, ja soggái geahččá. De stállu jearrá: Máid don oainnát?
- Čáppa nieiddaid mun oainnán, ja nu hirdnodit, vástida reaŋga. Stállu dadjá: - Mii du čalmmiin lea go leat nu čalbmeš, mun goit in oainne maidege!
Bárdni dadjá ahte son lea dani leiken čalmmiidasas.
- Leike juo, reaŋggažan dan mu čalmmiide nai, vai oainnán daid čáppa nieiddaid, dadjá stállu.
- It don gierdda, vástida reaŋga.
- Vuoi, gal mun nai gierddan, go don leat gierdan, oaivvilda stállu.
De reaŋga liekkadii dani ja leikii stálu čalmmiide dan báhkka dani. Stállu čalmmehuvai ja suhtai reaŋgasis issorasat, ja álggii bivdit heakka eret reaŋggastis.
De muhtomin njuovvaba fiercca ja márfuba. Reaŋga bidjá stálu márfái dušše gunaid ja čázi ja duotkkaid, ja alccesis gal dahká márffiid buoiddis ja varas, nu go virolašvuohta lea ge.
De dadjá stállu: - Manne mu njálbmi lea stoavká-stoavká ja du njálbmi njávká njávká? Časkkes mes munnje nai, reaŋggažan, márffistat máistit!
Reaŋga čuohpasta stálu gutnamárffis ja fierru vel dan goike gunaid siste ja addá stállui. Stállu dadjá: - Oh, gal dát buorebuš gal lea! Stállu sihtá dušše reaŋgga márffi, ii dat oainne ahte reaŋga fierru márffi gunaid siste ovdal go addá dan sutnje, iige reaŋga atte stállui máistit ge márffi mii lea dahkkon buoiddis ja varas.
Stállu bivdalii ain reaŋggastis heakka eret, jus oččošii. De muhtomin manai stálu reaŋga sávzagoahtái. Dál lei stállu ožžon reaŋgga dego gáržásii ja gohčui reaŋgga luoitit sávzzaid olggos ovttaid ovttaid su hárčegaskka, vai beassá njávkkastit daid ja diehtá goas dat nohket, de beassá dan reaŋgga goddit. De riemai reaŋga njuovvat nádjanfiercca, gáldejuvvon fiercca vai beassá bidjat fierccanáhki badjelasas go suotnjala olggos. Stállu jearrá: - Goas fiercca luoittát olggos?
- Dat lea nu nannosit gitta, in bálljo oaččo luovos, vástida reaŋga, vaikko lea njuovvama nádjanfiercca hápman alcces. Go gearggai njuovvamis, de dajai reaŋga: - Čáhkket dál stuora saji, de boahtá nádjafierca! Bárdni bidjalii fiercanáhki sealgásis ja suotnjalii olggos. Stállu njávkkastii reaŋggas sealggis fierccanáhki ja dajai: - Vuoi go lei stuoris dat nádjanfierca! It go ieš vel boađe olggos, reaŋggažan? Reaŋga lei juo olgun ja dajai: - Dáppe mun lean!
- Gokko don leat deike beassan, jearai stállu.
- Nádja-fiercca maŋis, vástidii reaŋga.
Stállu ii birgen reaŋggainis vel ja jearai: - Goas don lávet nohkkat losimusat, reaŋggažan?
- Dalle go árrangáddái bohtanan dego gutnaseahkka, vástidii reaŋga.
Stállu bijai miela vuollái ahte gal son doppe galgá oažžut reaŋggas heakka eret. De reaŋga doalvvui seahka goahtái árrangáddái. Stállu njágai giehtasesiid dohko, guldalattai gieđain gutnaseahka ja čuggii dan guovdu báhkka ruvddiin ja dajai: - Hi, hi, manai han dál ge jur váibmui!
Reaŋga bohkosii sakka reahpena alde. Stállu jearralii: - Gokko don leat reaŋggažan dohko beassan?
- Reahpenráigge lean gorgŋon, vástidii reaŋga.
- Gease mu nai olggos, reaŋggažan! dajai stállu.
De reaŋga gohčui stálu čatnat bátti iežas gasku, vai son beassá geassit stálu.
Reaŋga geassigođii, gesii stálu meastá reahpena ala, muhto de ain luoitá stálu ja dadjá ahte son ii nagot šat geassit. - Gease nu guhká go holga gierdá! dajai stállu.
- Vuoi, vuoi go doddjui vel holga nai, dajai bárdni maŋožas ja luoitilii stálu ja duššadii dan.