Hopp til innhold

Værámus ájgge duodjárijda

– Dát ájgge l duodjárijda værámus, tjuottjot duodjar Mathias Harr guhti dal sierra láhkáj boahtte vahkkuj diertjes.

Mathias Harran la dal råhtto Jåhkåmåhke marnanij gergatjit.

Mathias Harran la dal råhtto Jåhkåmåhke márnáanij gergatjit.

Foto: Sander Andersen / NRK

Jus dal galggá Mathias Harraj luohtedit, de la boahtte vahkko dat ájgge masi duodjára ienemusát diertjesti. Boahtte vahko la má márnán Jåhkåmåhken, ja dasi de "gájka" duodjára tjåhkani dágástalátjit, oasestittjat ja nuppij juoŋga láhkáj sæbrástalátjit.

– Duodjárij la dát tjuottjes ájgge. Dálla lav dán stuorra dáhpádussaj diertjestime. Ja diedon iv la dal oadtjum dagádum dav majt usjudalliv.

Oasse viessomájges

Mathias Harraj la duodje læhkám oasse bajás sjaddamis, ja vilá l sunji ájnas oasse. Dajna l de sunji luondulasj duodjuhit, ja duojes aj viessomlájbev åttjudit. Ja duodje l Mathias Harrav viessomájgev tjuovvum. Duodjáj gijnaj gå duojev dutkaj ja duodjuhij guokta jage Sáme åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken.

– Mån dal duodjefámiljas boadáv, ja diedon dal galgajma ietja nijbev dahkat. Agev la læhkám nav at galgajma divna dárbbagijt ietja dahkat. Dajna lav duodjáj hárjjánam, ja dajna aj duojev berustav.

Værámus mánno

– Dát mánno la værámus mánno duodjárij, ja aj ájnnasamos mánno, javllá Mathias Harr ja tjieŋodahttá dav gå la dal márnán Jåhkåmåhken boahtte vahko. Ja ájnas la Mathias Harraj dan diehti gå la vejulasj lahkke jahkesisboadov danna åttjudit. Duodden la aj ájnas mij guosská ietjas namáv oablodahttet.

Johkamohki márkanat

Jåhkåmåhke márnánij dal duodjára aj diertjesti.

Foto: Berit Nystad / NRK

– Guovvamano álgon la ájnnasamos vahkkoloahpe, ja sierraláhkáj dal duodjárij. Da la márnán Jåhkåmåhken, ja jus la vejulasj ålov dasi buktet, de la aj vejulasj lahkke sisboadov danna åttjudit.

Stuorra berustibme

Mathias Harr la virgen duodjebagádallen julevsáme guovdátjin Árran Divtasvuonan. Harr ælvvá stuorra berustimev duodjáj, ja vuojnná aj tjehpudagáv moaddásij gaskan.

Ienebuv duodjuhij, ienebuv berusti ja ienebuv dádjadi mij la duodje, ja dajna kválitehtta aj buorrán. Divna máhtukvuoda li dal vuojnnet dánna. Ja nav la geldulasj dájna barggat. Ælvvám lav aj dárbbo l dánna bagádallen, ja berustibme l aj dánna duojev oasstet. Márnán dal gávnnu. Dajna li aj vejulasjvuoda duodjárijda dán bielen aj.

Mathias Harr vuojnná vejulasjvuodajt duojen, valla jus dal Árrana duodjelanjá ja vædtsaga li sidjij gudi sihti ietjasa åvddånahttet ja duojev æládussan oadtjot, de ij sån diede. Valla duodjelanjá lij gåjt viehkken álgov dagátjit.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.