Hopp til innhold

Leago dus albma mátkedáhkádus?

– Jos mátkkošta olgoriikii albmá dáhkádusa haga, de lea dego eallimin livččii duhkoraddamin, dadjá doavttir.

Lege Terje Erlid på flyplassen i Bodø.

"GÁDJON" NORGALAČČAID: Doavttir Terje Erlid lea 2012 rájes viežžan 130 norgalaččaid ruoktot.

Foto: Markus Thonhaugen / NRK

Logi proseantta Norgga álbmogis luhttet mátkedáhkádusaide mat čuvvot kredihttakoarttaid go mátkkoštit.

80 proseanttas lea birra jagi mátkkoštandáhkádus ja 10 proseanttas ii leat dáhkadus. Nu čájeha Davvi Norgga Seastinbáŋku 1 iskkus.

Eaba mana dáhkádusa haga

Nuorra nieida Ida Charlotte Kemi liiko mátkkoštit olu, ja son mieđiha ahte lea moddii ribahan dáhkádusa haga vuolgit. Lihkus ii leat mihkkege dáhpáhuvvan dalle, ja dál son lihkká ii ávžžut mátkkoštit dan haga.

Ida Charlotte Kemi

ÁVŽŽUHA DÁHKÁDUSA: Nuorra nieida Ida Charlotte Kemi dadjá ahte lea ribahan dáhkádusa haga vuolgit, muhto ávžžuha oasttit mátkedáhkádusa.

Foto: Privat

– Dat juollu máksit dan moadde kruvnna, go ii dieđe goassege mii sáhttá dáhpáhuvvat, dadjá Kemi.

Son ii bala olgoriikkas geavvat bártái, muhto lea lihkká oasttán mátkedáhkádusa go smiehttá ahte sáhttet biergasiid láhppit dahje suoláduvvot.

Ii Reidun Boine ge vuolgge mátkkoštit dáhkádusa haga. Son dadjá vel ahte ii leat doarvái leat várrogas go mátkkošta, ja lea sihkkarvuođa dihte buorre máksit moadde kruvnnu.

– Don han leat geainnu alde maid johtimin, ja ii dieđe goasse mii sáhttá geavvat, dadjá Boine.

130 norgalačča gádjon

Terje Erlid lea 2012 rájes viežžan 130 norgalaččaid ruoktot go ii leamaš dohkálaš dáhkádus. Dat mearkkaša ahte lea viežžan gaskamearálaččat guokte olbmo mánnui.

Olu mii sáhttá geavvat mátkkoštettiin dadjá Erlid ja son muitalage, ahte olbmot soitet bártidit johtolagas, oaivvi časket, fáhtehalat vuoiŋŋašvardimii ja ja go liiggás juhká alkohola de soaitá buohccát dan dihte maiddái.

– Dus galgá leat viehka buorre ákka jus áiggut dáhkádusa haga vuolgit, dadjá Erlid.

Olgoriikadepartemeanta ávžžuhage buot norgalaččaid albma mátkkoštandáhkádusa váldit go olgoriikii mátkkošta, muhto juohkelágan dáhkádusas lea iežas eavttut ja ráddjehusat.

Daid berre dutkkahit bures

Earret eará jos menddo duostilit valáštalat olgoriikkas de sáhttá šaddat nu ahte dáhkádus ii govččage dáid goluid jos bártidat ja buohccát. dákkár valáštallamat soitet leat váriide gakcun ja gummebáttiin njuiken

– Dus ii leat ráđđi mátkkoštit dáhkádusa haga

IIge kredihttakoartta mátkkoštandáhkádus leat doarvái, muittuha Terje Erlid. Son lea máŋggaid vahkkuid bargan ovtta áššin go muhttin norgalaš dákkár dáhkádussii lea luohttán.

– Dál lea juo buohcceviesu rehket 1,8 millijovnna kruvnna, ja váilo vel 200 000 kruvnnu jus bearaš galgá beassat ruoktot dálkkodeapmái, muhto ii sis leat dákkár ruđat, muitala Erlid.

Dáhkádus haga šaddá dávjá miljovnnaid máksit jos bártida. Earret eará okta idja USAs heahkkabuohcceossodagas sáhttá máksit 100 000 kruvnna.

– Olbmos ii leat ráđđi máttkoštit olgoriikii jus ii leat dáhkádus, loahpaha Erlid.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK