– Dát lea áibbas álgodásis, dadjá Leavnnja joatkkaskuvlla rektor, Sylvi Johnsen.

Jurdda vuolgá dánskalaš joatkkaskuvllas, gos álggahedje pilohtaprošeavtta diibmá. Prošeakta lea dánska Suodjalusa ja joatkkaskuvllaid gaskasaš ovttasbargu.

Dál háliida Leavnnja joatkkaskuvla geahččalit dan seamma, ja sii vulget Dánmárkui skábmamánus oahppat mo dánskalaččat leat bargan ásahit linnjá, muitala Johnsen.

Suodjalusdepartemeanta lea earret eará leamaš mielde ásaheamen girdioahppolinnjá Fovse joatkkaskuvlii Trøndelágas, diibmá 2023: ja girdiinšenevraoahppi NTNU:s, mii álggahuvvui dán čavčča.

Suodjalussuorgi iská maiddái eará vejolašvuođaid siviila-militeara ovttasbargui oahpu ja gelbbolašvuođa ovddideami oktavuođas.

– Dan dáfus lea Leavnnja joatkkaskuvlla álgga miellagiddevaš. Suodjalussuorggi ávkkálašvuohta lea gitta das makkár konkrehta sisdoalu dakkár oahpahus sáhttá addit, ja danne lea menddo árrat dadjat maidege áššis, dadjá Suodjalusdepartemeantta stáhtačálli Anne Marie Aanerud (Gb).

– Suodjalusdepartemeantta mielas lea dattetge buorre go dát lea juoga mii galgá čielggaduvvot viidáseappot.

Loga sámegillii.

Colombia var i fjor verdens farligste land for miljøaktivister, der 79 aktivister ble drept.

Det kommer frem i Global Witness sin årsrapport som ble lagt fram i går.

Aldri før har så mange aktivister blitt drept i et land på ett år.

– Dette er et skremmende tall, sier Laura Furones, seniorrådgiver i Global Witness.

På verdensbasis ble 196 aktivister drept i fjor. Det er mennesker som kjemper for miljø og landrettigheter, viser tall fra Global Witness.

85 prosent av drapene skjedde i Latin-Amerika.

Colombia var det verste landet også i 2022. Den colombianske regjeringen har foreløpig ikke uttalt seg om saken, men de tar sikte på å svare så raskt som mulig, skriver NTB.

Loga sámegillii.

Colombia lei diibmá máilmmi váráleamos riika birasaktivisttaide, doppe goddojuvvojedje 79 aktivistta.

Dát lohku boahtá ovdan Global Witness jahkeraporttas, mii almmuhuvvui ikte.

Eai leat goassege ovdal goddojuvvon nu olu aktivisttat ovtta riikkas ovtta jagis.

– Dát lea balddihahtti lohku, dadjá Global Witness seniorráđđeaddi Laura Furones.

Máilmmiviidosaččat goddojuvvojedje 196 aktivistta diibmá. Dát leat olbmot geat dáistalit birrasa ja eanavuoigatvuođaid ovddas, čájehit Global Witness dieđut.

85 proseantta goddimiin dáhpáhuvve Latiidna-Amerihkás.

Colombia lei vearrámus riika 2022 maid. Colombia ráđđehus ii leat vuos cealkán maidege dán áššis, muhto áigot vástidit nu farrgga go vejolaš. Nu čállá NTB.