Hopp til innhold

Eai šatta ođđa sámediggeválggat

Ášši manai gitta Suoma Alimus hálddahusriektái, ja dál sii leat cealkán ahte čavčča sámediggeválggabohtosat leat lágalaččat.

Stemmetelling i finsk sametingsvalg

Mannan čavčča sámediggeválggat suomas dagahedje stuimmiid. Dál lea alimus riekti hilgun sámedikki gáibádusa ođđa válggaid doallat.

Foto: Vesa Toppari / Yle Sápmi

Tiina Sanila-Aikio

Suoma Sámedikki Ságadoalli Tiina Sanila-Aikio mielas lei sápmelaččaid ieštivrejupmi dehálaš, ja dát lei ge okta sivain manne ođđa válggaid gáibidii.

Foto: Pirita Näkkäläjärvi / YLE

Suoma sámedikkestivra dat lei gáibidan ođđa válggaid skábmamánus dieđihii YLE Sápmi , go válggaide ledje 93 olbmo beassan jienastit mat sin meroštallama mielde eai galgan beassat sámi jienastuslohkui. Suoma Alimusriekti dohkkehii goit dáid jienasteddjiid, sámedikki dáhtu vuostá.

Cealkámušas maid Sámediggi skábmamánus buvttii, celkkii stivra ahte go lei sáhka ná máŋgga jienas dat sihkkarit váikkuhii válgabohtosiid, nu čálii YLE Sápmi, ja danin gáibidedje ođđa válggaid doallat.

Ođđa válggat lága vuostá

Ođđa sámedikkeválggat eai dattege šatta dieđiha YLE Sápmi , go dat lea lága vuostá, cealká Suoma Alimus hálddahusriekti.

Suoma Alimus hálddahusriekti čállá hilgomušas ahte sámedikki stivrras ii leat váldi mearridit áššis maid Alimus hálddahusriekti jo lea mearridan, namalassii dohkkehit dan 93 jienasteddji.

Gártet riektegoluid vel máksit

Dasa lassin mearriduvvui Suoma Alimus Hálddahusrievttis ahte Sámediggi gártá máksit riektegoluid daid ovddas geat ledje váidalan sámedikki árvalusa ođđa válggaid doallat. Oktiibuot lei Suoma Alimus hálddahusriekti ožžon 27 dákkár váidalusa.

– Sámedikki stivra geatnegahtto máksit váidiid gearregastingoluid alimus hálddahusrievttis 500 euroin oktan ádjánangoluiguin, čállá YLE Sápmi .

Sajos, sametingsbygget i Enare

Sajos lea suoma sámedikki dálu namma. Dát lea Anáris, Davvi Suomas.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Korte nyheter

  • - Raporta ii galgga čihkkot

    Sosialisttalaš Gurutbellodaga jođiheaddji ja Stuorradiggeáirras, Unjárgalaš Kirsti Bergstø, lea vuordán dan beaivvi go Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporta dáruiduhttima birra almmuhuvvo.

    Son lei okta dain gii garrasit barggai vuoi dát kommišuvdna ásahuvvo ja guorahallagohtet dan dáruiduhttima.

    Duorastaga lei Bergstø duđavaš go raporta dáruiduhttima birra almmuhuvvui ja lohpida čuovvulit ja gozihit ášši Stuorradikkis.

    Gula jearahallama sutnje dás.

    Unjárgalaš Kirsti Bergstø, lea vuordán dan beaivvi go Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporta dáruiduhttima birra almmuhuvvo.
  • – Det er veldig interessant å se at kommisjonen går inn i retten til land og vann

    Politisk kommentator i NRK Sápmi forklarer at ut av de 21 anbefalte tiltakene som Sannhets- og forsoningskommisjonen kommer med i rapporten, så er det noe som er diffust, men at det skal et betydelig språk og kulturløft til.

    Hun trekker frem et eksempel på tiltak som hun mener er spesielt og konkret:

    – Det er veldig interessant å se at Sannhets- og forsoningskommisjonen går inn i arealsakene, i retten til land og vann, som er veldig aktuelt nå med Karasjok-dommen i Utmarksdomstolen, hvor Karasjoks befolkning vant frem med at de har eiendomsrett til områdene innenfor kommunens grense.

    – Der sier Kommisjonen at disse rettighetene må kartlegges også utenfor Finnmark, forklarer Solbakk.

    Mona Solbakk
    Foto: nrk
  • – Ollu dieđut maid stuorraservvodagas eai soaitte diehtit

    Jurista ja sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars humai otná Buorre eahketbeaivi, Sápmi sáddagis Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raportta birra mii odne ovdanbukto Nationálateáhteris Oslos.

    – Dat lea hirbmat ollu diehtu sin barggus, ollu diehtu maid stuorraservvodagas eai soaitte diehtit, muhto maid sápmelaččat goit várra ieža dihtet hui bures. Dego internáhtta eallin, visot dat dáruiduhttima váikkuhusat sámi servvodagaide, lohka Vars.

    Son lea ruoŧabeale duohtavuođakommišuvnna láhttu, gos sii dál leat bargame sullasaš dutkamiid go Norggas leat dahkan. Vaikko ođđa raporttas leat ollu dieđut, de Vars lohka:

    – Dat mii munnje orui čielggas lea dat diehtu kommišuvnnas ahte dál lea dárbu álgit geahččat manne dat ii leat ávki dain mearrádusain maid stuorradiggi dahká main lea ulbmilin nannet, ovdamearkka dihte sápmelaččaid gielladili – ahte manne dat eai čuovvuluvvo.

    – Sámi vuoigatvuođaid hárrái dat lea okta diŋga maid Norga lohpida riikkaidgaskasaččat, muhto nubbi maid dáppe ruovttus čađahit, dat leat stuorra váilevašvuođat, lohka Vars.

    Laila Susanne Vars
    Foto: Dragan Cubrilo / NRK