Máret Risten Eira Karlsen guđii Guovdageainnu go galggai oahpu váldit 20 jagi áigi.
Son lea 13 jagi orron Álttás, ja diibmá geasset válddii son isida ja golbma máná mielde mánnávuođabáikái.
– Dehálaš munnje lei ahte mánát besset bajásšaddat sámegielain ja sámi kultuvrrain. Mun gal dovden dávjá ahte lea váttis doalahit sámegiela Álttás, lohká Karlsen.
Eará dehálaš sivva manne Karlsen bearaš mearridii guođđit gávpoga ja fárret duoddarii lea go sihke Máret Risten ja su isit Roger liikoba meahcástallat.
– Mii álggos osttiimet bartta dáppe, muhto fuomášeimmet ahte háliideimmet dáppe eambbo go dušše barttas fitnat, lohká Roger.
Máret Risten lasiha:
– Dáppe lea olu álkit vuolgit olggos lundui, moai letne oainnat rievssatbivdit.
Davvin olmmošlohku njiedjá
Maŋemus SSB-logut čájehit ahte Davvi-Norggas njiedjá olmmošlohku. Vuosttaš geardde 100 jahkái de riegádit unnit olbmot Davvi-Norggas go dan maid jápmet.
Hástalus lea sentraliseren ja ahte olbmot fárrejit eret davvin, čilge SSB vuosttaškonsuleanta Ane Margrete Tømmerås NRK:i.
– Olmmošlohku ii lassán sisafárremiiguin, iige riegádemiiguin, lohká Tømmerås.
Diibmá unnui olmmošlohku 2000 olbmuin dan guovtti davimus fylkkas Norggas. Unjárggas lea olmmošlohku eanemus njiedjan, ja diibmá unnui 5:in proseanttain.
Ovddos prošeavttain oččodit olbmuid bissut
Dan botta go eanaš boaittobeale suohkanin njiedjá olmmošlohku, de Guovdageainnus diibmá stuorui olmmošlohku 10:in olbmuin.
Maiddái Kárášjohkii fárrejedje diibmá eambbo olbmot sisa go olggos.
Guovdageainnus leat bargan garrasit oažžut olbmuid bisánit suohkanii, sierra ovdánahttinprošeavttain.
HÁLIIDIT GEASUHIT EAMBBO OLBMUID: Guovdageainnu suohkana nuppástuhttinjođiheaddji Ann Catharina Lango lohká iežaset bargat garrasit oažžut olbmuid bissut Guovdageainnus.
Foto: Marie Elise Nystad / Marie Elise NystadSuohkan nuppástuhttinhoavda Ann Catharina Lango mielas lea movttiidahtti go olmmošlohku stuorru.
Son geassá ovdan Guovdageainnu erenoamášvuođaid go čilge manne jáhkká olbmuid háliidit orrut Govdageainnus.
– Dáppe lea sámegiella ja kultuvra hui nanus ja dat lea guovddážis buot dan servodagas. Dáppe besset olbmot nannet iežaset sámegiela ja geavahit dan juohke sajis. Mis leat maid stuora guovllut gos olbmot besset vánddardit ja geavahit luonddu.
Lango muitala ahte diibmá álggahuvvoje 13 ođđa fitnodaga suohkanii.
Niehku ollašuvvan
Okta dain, gii ásahii alcces bargosaji go fárrii Guovdageidnui, lei Roger. Diibmá ovdalaš juovllaid rabai valáštallanrámbuvrri gillái.
– Muš lea leamaš niehku ásahit iežan rámbuvrri nuorravuođa rájes, ja dál lei áigi láddan dasa, lohká Roger.
Sihke son ja eamit Máret Risten leaba duhtavaččat go válljiiga fárret gávpogis smávit báikái.
– Dáppe olbmot leat eambbo sáhkkit diehtit gii don leat, nu eai lean Álttás. Unnit báikkis fuomášuvvo go bohtet ođđa olbmot, lohká Roger.
– Dáppe maid ii leat nu hušša. Ja, dieđusge iežan olbmuid lusa lei hui buorre boahtit, loahpaha Máret Risten.
