Deanu-Máijá navdui spiovdnan go báhtarii duiskka soalddáhiin

70-logus juigojuvvui Deanu-Máijá luohti Norsktoppen-prográmmas, ja nu beaggigođii dán nissona namma.

Les på norsk: 30 år etter flukten til Sverige ble hun «kjendis» via Norsktoppen

Marie Ravna, sullii 1944 Falun guovllus. Ruoŧa álbmotgárvvut badjelis.

DÁ SON LEA: Deanu-Máijá guhkkin eret ruovttubáikkis. Govvejuvvon sullii 1944 Falun guovllus.

Foto: Priváhta govva

Mánát, nuorat ja ollesolbmot dovdet dán luođi, go máŋga sámi artistta juiget dan sihke konsearttain ja skearruin. Muhto gii lei dát Máijáid?

  • Deanu-Máijá gástanamma lei Marie Ravna
  • Son riegádii Bonjákasas čakčamánus 1921, ja sus ledje golbma oappá ja golbma vielja
  • Marie guđii Deanu gieldda ovdalaš nuppi máilmmisoađi ja manai álggos Áltái, ja doppe ges viidáseappot Guovdageidnui

Fuolkkit, geat muitet su, eai dieđe gal sihkkarit man guhká son lei Álttás, muhto jáhkket ahte biigán son barggai muhtun áiggi. Dat lei oainnat hui dábálaš dien áiggi, ahte nuorat manne biigot ja reŋgot eará báikkiide.

Bivnnuhis biigá

Guovdageainnus leat ain olbmot geat muitet dán biiggá, ja geat leat gullan iešguđetlágan solžžaid su birra. Muhto mii lea duohta ja mii ii doala deaivása?

Mii diehtit ahte Marie Ravna bođii Guovdageidnui birrasiid 1942, ja doppe son šattai Máhte Mortena (Morten Mathisen Hætta) biigán. Máhte Mortenis ledje dien áiggi golbma máná, dállu ja gávpi, nu ahte biigái gal lei dárbu.

Mortena Heaika, Henrik Mortensen Hætta

MUITÁ DEANU-MÁIJJÁ: Mortena Heaika (83) muitá soađiáiggi ja maiddái bearraša biiggá.

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

– Mun muittán ahte son lei čáppat ja hui somás olmmoš, muitala Mortena Heaika (Henrik Mortensen Hætta), gii lei dán bearraša boarráseamos mánná.

Heaikka mielas dajahus «golmma gieldda fávru» doallá deaivása, go nu son muitá Deanu-Máijjá. Ieš ii lean go lunttaš dalle, muhto son muitá ahte bártnit lávejedje jorahit sin biiggá.

– Ja de muittán ahte son lávii duiskalaččaid luhtte nai fitnat, muittaša Heaika.

Ja juste dat ahte son duiskkasoalddáhiid luhtte finai, lea ge bidjan ságáid ahte son soittii leamaš spiovdna.

Marie Ravna oaččui dán nummira go čálihuvvui báhtareaddjin 6.4.1943 Ruoŧas.

GÁVDNO VUORKKÁS: Marie Ravna čálihuvvui báhtareaddjin 6.4.1943 Ruoŧas.

Fuolkkit, geaiguin NRK lea hupman, leat maiddái gullan ahte Deanu-Máijá soittii leamaš spiovdnan nuppi máilmmi soađi áigge, ja dan dihte šattai báhtarit duiskkasoalddáhiin Ruŧŧii.

Dearvvuođat Máijás

Heaika lea dál 83 jagi boaris ja ii muitte gal earenoamáš fearániid iežaset biiggá birra, muhto son muitá ahte Máijá fáhkka lei mannan, báhtaran, ja ahte diet dáhpáhuvai ovdal bággofárreheami mii álggii 1944 čavčča.

Máhte Morten ja su bearaš; Máret, eamit Elle, Morten ieš, Sárá, Heaika ja ovddabealde Máhtte.

HÆTTA-BEARAŠ: Dán bearraša biigui Deanu-Máijá. Gurut ravddas: Máret, Elle, Morten, Sárá, Heaika ja ovddabealde Máhtte. Govvejuvvon sullii 1950.

Foto: Priváhta govva

Muhtun áiggi maŋŋel go Deanu-Máijá lei guođđán Guovdageainnu, de muhtun gili olmmoš bođii Máhte Mortena dállui. Dat olmmoš lei leamaš Ruoŧas, ja fárus lei skeaŋka man geigii 7-jahkásaš Heikii. Dajai vel ahte dán lea Deanu-Máijá sádden.

– Lei nu somá gullat ahte sin biigá lea su birra jurddašan ja sádden olles njálggesbusse sutnje, lohka Heaika.

Manne biigá báhtara?

Sáhttá jearrat manne jur Deanu-Máijá fáhkkestaga báhtara Ruŧŧii, riikii gos ii lean soahti? Maŋŋel go Máijá lei mannan, de šattai sáhka ahte son sáhttá leat leamaš spiovdna. Ahte duiskalaččat ledje dan fuomášan ja áigo su váldit gitta.

Odd Mathis Hætta

HISTORIHKKÁR: Odd Mathis Hætta lea ollu girjjiid čállán sámi fáttáin.

Foto: Mathis Hætta

Sii geat leat sámi guovlluid soahtedáhpáhusaid birra čállán eai ge dieđe duođi eanet muitalit juste Deanu-Máijjá birra. Historihkkár Odd Mathis Hætta dadjá solžžaid birra ná:

– Sáhttá jearrat manne nuorra nisu báhtara soađi áigge, jus ii leat juoga earenoamáš mii dagaha ahte son dovdá dárbbu báhtarit.

Hætta, gii lea gullan ollu soahtefearániid birra, jáhkká ahte duiskalaččat soitet fuomášan ahte lea juoga dáinna nissoniin mii ii leat sin miela mielde.

«Máŋggas vulge maŋŋái. Ii oktage su ožžon» leat dajahusat man Deatnogátte nuorat-joavku lasihedje luohtái. Dajahusaiguin áigo muitalit dan ahte duiskalaččat vigge su váldit gitta, muhto ahte Deanu-Máijá beasai báhtui.

– Mii maiddái gulaimet dan ahte Deanu-Máijá sáhttá leat báhtaran duiskkalaččain, dadjá Ingvald Guttorm Deatnogátte Nuoraid joavkkus.

  • Gula Deatnogátte nuoraid juoigame Spotifyas:

Oinnii go Deanu-Máijá báhtarii

Go báhtareaddjit galge beassat eret Norggas, de gili olbmot sáhtostedje sin Gálaniitui. Dien gilážis ledje guokte dálu gosa čihke báhtareddjiid, ovdal go de vulge viidáseappot riikaráji guvlui beassan dihte Ruŧŧii.

Sárgona Sárá (Sara Tornensis Bongo) orui dan nuppi dálus gosa bukte báhtareddjiid. Sin ruovttus orro maiddái moadde Duiskka soalddáha, muitá son.

– Okta diein lei Valdemar, ja son lávii hui siivui, muittaša Sára.

Vaikko vel ledjege duiskalaččat dálus, de lávii Sárá áhčči veahkehit báhtareddjiid. Ja Sárá muitá dan beaivvi go Deanu-Máijá báhtarii.

Sárgon, Anders Persen Tornensis

BESTTII OLBMUID: Sárgon, Anders Persen Tornensis lávii báhtareddjiid čiehkat ja veahkehit sin beassat eret Norggas. Dá lea son govvejuvvon 1927:s.

Foto: Nord-Troms museum

– Moai oappáin viehkaleimme maŋŋái go bukte su Gálaniitui, muitala Sárá.

Sárá muitá ahte nisu gii bođii lei oalle guhkki, ja ahte sus lei gabbabeaska vel badjelis. Jorggáhalai vel su ádjá gievkkanis, nu čáppat vel ieš.

Sárgona Sárá, Sara Anne Marie Tornensis Bongo

OINNII DEANU-MÁIJJÁ: Sárgona Sárá (85) oinnii Deanu-Máijjá dan beaivvi go báhtarii Guovdageainnus Ruŧŧii.

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

– Dat ferte leamaš dálvi, go juo beaska lei badjelis ja go herggiiguin johte, dadjá Sárá. Son muitá vel dan ahte diet dáhpáhuvai ovdal go duiskalaččat bolde buot viesuid Guovdageainnus.

Sárgona Sárá lea maid gullan ahte Deanu-Máijá soittii leat leamaš spiovdna, muhto ii sáhte duođaštit man ge ládje dien solžža. Go Sárá oaidná gova Deanu-Máijás, de illuda:

– Die lea dat Deanu-Máija! Juste nie mun muittán su!

Søstrene Ragnhild og Marie Ravna

Marie Ravna iežas nuorat oappá Ragnhilda guossis, go son veallái guhká buohcceviesus tuberkulose-dávddain. Ragnhild jámii 1947:s, 25 jagi boaris.

Foto: Privat foto
Deanu-Máijá, Marie Ravna

Deanu-Májá, Marie Ravna, iežas oappá guossis.

Foto: Priváhta govva
Deanu-Máijá Deanu šaldis

Deanu-Máijá finadii Deanus 1951 dalle go ođđa šaldi gárvánii. Dá lea Marie Ravna, su áhčči Piera, su muoŧŧala guovttos Dagny ja Vidar. Gasku su iežas nieiddaš Solveig.

Foto: Priváhta govva
Folke Andersson, Marie Ravna isit

Karl Folke Andersson lei Marie Ravna isit. Soai ásaiga Borlänges.

Foto: Priváhta govva

Eatni čiegusvuohta

Deanu-Máijjá eallimis ii leat nu ollu maid mii sáhttit duođaštit, muhto dá lea maid mii diehtit:

  • Falun gávpogis lávejedje váldit vuostá báhtareddjiid, ja dohko bođii maiddái Marie Ravna
  • Son biigui muhtun dálus doppe ovdal go fárrii Borlänge gávpogii
  • Marie Ravna náitalii Karl Folke Anderssonain 1945 ja soai oaččuiga guokte máná; Solveig ja Bernt
Bernt ja Solveig leaba Marie Ravna mánát, riegádan 1945 ja 1952.

DEANU-MÁIJJÁ MÁNÁT: Bernt ja Solveig govvejeaddji luhtte 1953:s. Solveig lea ain eallime, ja sudnos vieljain leat oktiibuot gávcci máná.

Foto: Priváhta govva

Odne Solveig muitá eatni guhte ii goassege háliidan hupmat iežas ruovtturiikka eallima birra.

Solveig ii hálit almmuhit olles nama, dan dihte NRK atná dušše su ovdanama dán artihkkalis.

– Mun bivdduhin moddii su muitalit movt su eallin lei ovdal go bođii Ruŧŧii, muhto dan gal ii goasse dáhtton dahkat, muitala Solveig.

Son muitala ahte eadni gal diđii iežas luođi birra, muhto ii leat goasse juoigan dan nu ahte mánát gulaiga. Marie lei lávlolas, ja máŋga jagi lei son mielde báikkálaš girkokoaras. Dan seamma koaras lávlu Solveig dál.

Solveig sammen med koret Tuna-Torsångskøren

Solveig lávlu dál seamma koaras mas eadni lávllui. Solveig čuožžu gurut ravddas ja sus lea bunada badjelis, man lea árben iežas eatnis.

Foto: Priváhta govva

Deanu-Máijá jámii guovvamánus 2004, ovdal go devddii 83 jagi. Maŋemus áiggi eallimis orui son dikšoruovttus, ja Solveig muitala ahte eadni loahpas dušše sámástii. Nu lea demensa, ahte olmmoš vajálduhttá buot gielaid maid lea oahppan, earret dan vuosttaža, čájehit dutkamat.

– Ii oktage mis gulahallan suinna, go ii Borlänges lean oktage gii máhtii sámegiela, muitala Solveig.

Soai vieljain bajásgessuiga ruoŧŧelažžan, ja mánnán sudnos ii lean fávdnádis oktavuohta eatni sogain Deanus, ja guhkkin eret dat dovdu ahte soai leaba sámi sogalaččat.

Solveig lea ferten dohkkehit ahte son ii goasse beasa diehtit movt eatni eallin duođai lei. Muhto son lea oaidnán ja ipmirdan ahte soahti lea čuohcan garrasit eadnái, ja árvideamis danne lei nu ahte ii goassege muitalan maide dan birra.

– Eatnis ii lean álkes eallin, šuohkiha Solveig.

Luohti doalaha su muittus

Go jearat olbmuin ahte máhttet go sii Deanu-Máijjá luođi, de leat ollugat geat máhttet sihke luođi ja dan dajahusaid.

Dan duohta muitalusa dán nissona birra lea gal dál, 75 jagi maŋŋel soađi, váttis duođaštit ja dutkat.

Om Marie Ravna i boka om slektene i Tana

SOHKAGIRJI: Aage Solbakk girjjis «Deanuleahki - sogat ja historjá» lea oanehaččat muitaluvvon ahte Marie Ravna lei dat gullon Deanu-Máijá.

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

Mii diehtit aŋkke ahte Deanu-Máijá lei albma olmmoš, gean namma lei Marie Ravna. Ja mii leat maid gullan ahte Ravna-soga nuorat buolva lea rámiin go dát nisu gullá sin sohkii.

Máŋggas Ravna-sogas leat oahppagoahtán sámegiela, váldime dan ruovttoluotta. Dan giela man Marie ii goassege oahpahan iežas mánáide, muhto man son áinnas ieš humai vieljainis dan moatte háve go finai Deanus maŋŋel go ráfi lei boahtán.

Sámis daddjo ahte jus olbmo juoigá, de son bissu muittus. Nu dat várra šaddá ge Deanu-Máijáin. Mii eat dovdda buot osiid su eallimis, muhto muitu su birra manná buolvvas bulvii - luođi vehkiin.