Siljá Somby lei 10-jahkásaš dalle go Norgga stuorámus politiijaakšuvdna čađahuvvui Álttás ođđajagimánu 14. beaivvi 1981.
600 politiijabálvvá ledje sáddejuvvon Savvonii bissehit vuostálastiid, geat ledje láhkkiiguin iežaset čatnat oktii. Ná sii čájehedje ahte eai dohkket Álttá- Guovdageainnu eanu dulvadanplánaid.
ÁLTTÁBUOĐĐU: Máŋggas vuostálaste dán buođu 70- ja 80-loguin. Álgo plánain galge dulvadit Máze.
Foto: Kai Erik Bull / NRKSiljá bearaš vuostálastigođii dulvadanplánat dan rájes go daid almmuhedje 70-logu álggus.
– Muittán mot mánnán maid dovdui hui, hui stuora ja dehálaš áššin, lohká son.
Eamiálbmotvuoigatvuođat ja luonddugáhttejeaddjit fárrolaga
Álttá- Guovdageainnu eanu dulvadanplánat bohte dakkár áigodagas, goas riidu álkit sáhtii buollát. Ođđa buolva sápmelaččat ledje gergosat doarrut iežaset vuoigatvuođaid beale. Ovttas luonddugáhttejeddjiiguin miehtá Norgga.
SÁMI VUOGATVUOĐAÁŊGIRUŠŠIT JA LUONDDUGÁHTTEJEADDJIT OVTTAS.
Foto: Helge Sunde / Samfoto/NTBEiseválddiide lei dehálaš oažžut dássedis elrávnnji davvin.
Sii balle maid ahte kommunisttat sáhtte geavahit riiddu oažžut doarjaga iežaset oidnui. Dat boahtá ovdan Lund-raporttas, mas čilgejit eiseválddiid vákšuma Norggas maŋŋel nuppi máilmmi soađi.
Geahčas maid:
Møte med samer som har vært utsatt for ulovlig overvåking. I begynnelsen av 1970 tallet rettet POT søkelyset på samiske ledere og aktivister. Politiets overvåkingstjeneste hadde mistanke om at samene hadde en egen gerilja som hadde som mål å danne en egen samisk republikk. Hvor realistisk var dette trusselbildet?
Seammás balle Ruošša ageanttaid dahje olgoriikka terrororganisašuvnnaid váldit oktavuođa akšonisttaiguin, ja dan atne ággan vákšut sin.
Okta dain, geat ledje áŋgiris vuosttaldeaddjit, lei Siljá eanu, Niillas Aslaksen Somby. Son lei okta dain, geat nealgudedje iežaset Stuoradikki olggobealde 1979:s.
– Son dat lea varra deháleamos sivva manne vákšo min telefovnna, dadjá Siljá.
NEALGUDEAPMI STUORADIKKI OLGGOBEALDE: Vuosttaš nealgudeapmi Stuoradikki olggobealde 1979:is bisttii golggotmánu 8. beaivvis gitta 15. beaivvi rádjai. Dalle lohpidedje eiseváldit bissehit huksema dassážii go ledje ođđasit meannudan ášši.
Foto: Bernt Eide / Samfoto/NTBGulaledje telefovnna
Dien áigge orui olles bearaš seamma viesus Sirpmás. Sis lei dušše okta telefovdna, ja nu vásihii olles bearaš ahte go telefovnnas hupme, de lei doppe soamis gii guldalii mii daddjui. Mánát dihte dán birra. Sii ledje oahppan váruhit maid dadje, ja doalahit čiegusvuođaid čiegusin. Dađistaga ohppe mot galget fuobmát leago muhtin suoli guldaleame telefovnna.
– Eai buohkat lean seamma čeahpit vákšut. Muhtumat ledje gullan ságastallame duogábealde. Ledje várra vajálduhttán jáddadit rusttegiid, muittaša Siljá.
Loga maid:
Máinnastedje
1982:s gávnnahalai Niillas go lei geahččalan bávkalit šaldi, mii manai Savvonii. Dan son dagai maŋŋel go Alimusriekti lei cealkán ahte eiseválddiid dulvadanplánat leat lobálaččat.
Niillas billistii čalmmi ja gieđa bávkaleamis. Ja jahkebeale maŋŋel go válddahalai, de beasai báhtui Kanádai.
KÁNADAS: Sombbán Áillu Niillas bearrašiinnis. Govas oidno vel Laurence Pootless rohki, Nuxalk álbmoga jođiheaddji.
Foto: Niillas A. SombyDat ledje gelddolaš áiggit mánáide, go sii fertejedje leat mielde jáhkihit politiijaide ahte Niillas ain lea lahkosiin.
– Guhká maŋŋel go Niillas lei báhtaran, hupme ain ahte son lea ruovttus, muitala Siljá.
Mánát eai diehtán olus maidege etnoset plánaid birra, muhto ipmirdedje ahte galge dájuhit vákšuid. Áddjá lei erenoamáš čeahppi dasa. Son čohkkái telefovnnas ja máinnastii maid Niillas lei bargan dan beaivvi.
– Lei albma sirkus mis go galggaimet fillet vákšojeddjiid, lohká son.
Vuoittáhalle, muhto aŋkke vuite
Vaikko Somby ja dat eará ákšunlisttat eai nagodan bissehit Alta-Guovdageainnu eanu dulvadeami, de bággehalle eiseválddit vuhtii váldit sámiid eará gáibádusaid.
ISOORAS FUOMÁŠUMI: Professora Else Grete Broderstad muitala ahte ákšuvnnat adde issoras fuomášumi sámi áššiide, seammás go sámi organisašuvnnain ledje gáibádusat eiseválddiide. Dáinna lágiin nagodedje rievdadit Norgga sámepolitihka.
Foto: Liv Inger Somby– Olles sámepolitihkka rievddai. Dát riiddut bukte issoras stuorra fuomášumi sámi áššiide. Sámiid vuoigatvuođat nannejuvvoje lágalaččat ja politihkalaš orgánat ásahuvvoje, lohká Norgga árktalaš universitehta professor Else Grete Broderstad.
Measta beaivvát ala 10 jagi maŋŋel og vuosttaš nealgudeapmi álggii stuoradikki olggobealde, de rabai Gonagas Olav V Sámedikki Kárášjogas.
Eat leat vuos geargan
Siljá Somby bargá dál ráđđeaddin Sámedikkis. Son lea rámis das maid su váhnen buolva lea ollašuhttán ja go son ieš beasai leat nu láhka dákkár dehálaš historjjálaš dáhpáhusain.
II LEAT DUHTAVAŠ: Go oaidná mo eanan- ja čáhcevuoigatvuođat leat gieđahallojuvvon, de ii leat Niillas A. Somby veahášge duhtavaš.
Eanu Niillas ii leat gal áibbas duhtavaš bohtosiiguin. Son oaivvilda ahte lea jur roassun go sámiid vuoigatvuođat iežaset eatnamiidda ii leat vel čielgan.
– Muhto ii dušše heittot gal. Sámedikki oaččuimet, ja dat leat dahket buori barggu sámi kultuvrra ovddidit, ja min mánát ohppet sámegiela skuvllas, dadjá Somby.
Artihkkalis boahtá ovdan ahte Vákšunpolitiijat (pOT) suoli guldaledje Somby bearraša telefovnna. Mii leat bivdán Politiijaid sihkkarvuođabálvalusa (PST) kommenteret .
– PST ii sáhte kommenteret čuoččuhusaid eaŋkilolbmuid birra, ja nu eat sáhte duođaštit eatge šiitit čuoččuhusaid, mat bohtet ovdan artihkkalis. Dán čállá gulahallandirektevra Trond Hugubakken.
