Hopp til innhold

Ávžžuha boikohttet ođđa válggaid: – Berre biehttalit jienasteames

Suoma Alimus hálddahusriekti lea mearridan ahte suomabeale sámediggeválggat galget lágiduvvot ođđasit. Professor oaivvilda ahte jienasteaddjit berrejit biehttalit jienasteames.

finske sametinget i Sajos

Suoma Sámediggi ferte ráhkkanit ođđa Sámediggeválggaide go Suoma alimus hálddahusriekti (AHR) lea hilgon mannan čavčča válggaid.

Foto: NRK

Les på norsk.

Lappi Universitehta eamiálbmotdutkamuša professor Rauna Kuokkanen ávžžuha boikohttet dáid válggaid geassemánus.

Min ođđa strategiija lea biehttalit jienasteamis ođđa sámediggeválggain, maid Alimus hálddahusriekti lea gohččon lágidit, čállá Kuokkanen.

Yle Sápmi čállá:: Professor ávžžuha boikoteret válggaid

Suoma Sámedikkis leat 21 áirasa, geat válljejuvvojit juohke njealját jagi.

Maŋŋá go Suoma Sámedikki válgalávdegoddi sihkkui 86 olbmo jienastuslogus ovdal mannan čavčča válggaid, de Suoma Alimus hálddahusriekti (AHR) mearridii ahte 72 olbmo livčče galgan beassat oassálastit mannan čavčča válggain, jienastit dahje beassat sámediggeevttohassan.

Ja dál galget válggat čađahuvvot ođđasit.

Kuokkanen ávžžuha suomabeale jienasteaddjit galggašedje boikohttet dáid suomabeal ođđa sámediggeválggaid.

Kuokkanen oaivilat ledje álggos Ávviris.

Rauna Kuokkanen

Lappi Universitehta eamiálbmotdutkamuša professora Rauna Kuokkanen.

Foto: Anneli Lappalainen / Yle

Mii eat sáhte šat dohkkehit stáhta riektevuogádaga boasttuvuođaid iežamet vuostá dahje legitimeret mearrádusaid, mat rihkkot sámiid vuođđorivttiid, čállá Rauna Kuokkanen.

Su mielas lea boastut, ahte Suoma álbmot seaguha iežas nuppi álbmoga servodatlaš ja politihkalaš proseassaide.

Ii leat ovttaoaivilis

Suomabeale sámi servvodatberošteaddji ja Sámiráđi olmmošvuoigatvuođa ossodaga prošeaktabargi Petra Laiti čállá iežas neahttasiiddus válggaid boikohttema hárrái.

Petra Laiti

Servvodatberošteaddji Petra Laiti.

Foto: Sámiráđđi

Laitis gal leat čielga oaivilat dása ja lohká sidjiide skeŋket vuoittu, jos olbmot boikohttejit dáid ođđa válggaid.

Mas galggašii oba álgitge, go álgá čilget dovdduid ja jurdagiid AHR mearrádusa birra? Makkár sánit gávdnojit govvidit dan stálu, mii roaves váldegeavahemiin báidná min oivviid gopmirdit Suoma stáhtii?

Petra Laiti ovdanbuktá iežas jurdagiid boikohttema birra ja mii das boađášii.

– Lean mearridan sihke jienastit ja ollislaččat doarjut Sámedikki dán váttis ja losses proseassa čađa. Dat ii leat somás mearrádus. Jienasteapmi ii boađe leat somá, čállá Laiti.

Son ávžžuha geavahit dan vuoigatvuođa mii lea, jienastit, muhto deattuha, jienas sápmelačča.

– Dehálaš ahte sápmelaččat jienastit

Mannan vahkus lei Suoma Sámedikki dievasčoahkkin, mas šattai olu sáhka Sámedikki ođđa válggain mat šaddet geassemánus.

Dálá Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi lea lohkan dan árvvoštallama maid Kuokkanen lea čállán ođđa válggaid hárrái, ja manne válggaid berrešii boikohttet.

Pirita Näkkäläjärvi

Suomabeale Sámedikki ságadoalli, Pirita Näkkäläjärvi.

Foto: Ođđasat / Yle Sápmi

Dát lei čiekŋalis ja buorre analysa maid Kuokkanen lea čállán ja anán dan árvvus, maiddái dutkamuša maid buktá politihka máilbmái, muhto in doarjjo boikohta válggain, lohká son Yle Sápmái.

Näkkäläjärvi lohká dehálažžan ahte buot sápmelaččat jienastit válggain.

Fuolat maid ahte du lagašolbmot jienastit, go mii han galgat ovttas suodjalit sámi demokratiija ja sisabahkkemiid.

Ja eará lea ahte stáhta dulko boastut boikohttema, soitet jurddašit ahte lea eahpeluohttámuš Sámedikki vuostá jos olbmot eai jienas, iige nu ahte dat livččii vuostálastin stáhta mearrádusa vuostá, dadjá Näkkäläjärvi.

Loga maid NRK čilge: Danin Suoma sámediggeláhka lea kontroversiealla

FB06F956-3833-4331-844E-0E6C34D55AF7

– Dárbu ságastallat válggaid birra

Yle Sápmi lea ságastallan sámediggeáirasiiguin sámediggeválggaid boikohttema birra, ja Asko Länsman, Anni Koivisto ja Anu Avaskari leat ovtta oaivilis das ahte boikohtten ii leat rivttes vuohki dán oktavuođas.

Anni Koivisto, Suoma Sámediggeáirras

Anni Koivisto lohká olbmuid fertet čájehit ahte beroštit sámediggeválggain.

Foto: Vesa Toppari / Yle Sápmi

Buorre go dán áššis lea ságastallan ja fuomášupmi dasa mii lea geavvan, ođđa válggaid boikohtta ii leat go dat rivttes geaidnu dán oktavuođas dahkat, oaivvilda Anni Koivisto.

Son ii dieđe tulkoš go Suoma stáhta sin boikohta áigumuša seamma láhkai go sii ieža dahket.

Asko Länsman mielas livččii ártet jos olbmot eai vuolgge jienastit.

Asko Länsman, Suoma sámediggeáirras

– ÁRTET JUS OLBMOT EAI JIENAS: Dan oaivvilda áirras Asko Länsman.

Foto: Vesa Toppari / Yle Sápmi

​​​​ Sámediggi lea áidna orgána mii ovddasta ja vuolggaha sápmelaččaid áššiid, danin ávžžuhan olbmuid baicce searvat válggaide, dadjá Länsman.

Suoma Sámedikki válgaoassálastin lei 51,63 proseantta ja ledje 3129 olbmo geat jienastedje Suoma sámediggeválggain.

Korte nyheter

  • Digáštallan áigomušain gaikut museadálu

    Máŋga dáiddára atnet unohassan ja vuosttaldit Sámedikki áigomušaid gaikut Sámiid Vuorká-Dávviriid Kárášjogas.

    – Dát lei midjiide dego friijabáiki vearrámus dáruiduhttináigge, čilge girječálli Inga Ravna Eira.

    Son gohčoda museadálu «bassibáikin». Dasa lassin eli dá dat vuosttaš sámi kulturviessu man ovddas stáhta lea máksán.

    Okta ákkain gaikut museadálu lea, ahte dat lea garrasit gollan ja doppe lea guohpa.

    Sámediggi mearridii guovtte jagi dassái gaikut Sámiid-Vuorká-Dávviriid go de Kárášjohkii huksejuvvo ođæa musea.

  • Kajsa Balto slipper et personlig album

    På Norges nasjonaldag slapp Kajsa Balto sitt nye album «Rájás».

    Sammen med bandet sitt har hun skapt en musikalsk plattform der urkraft og modernitet smelter sammen.

    På en sømløs og intuitiv måte beveger de seg fritt i lydlandskapet indiepop, rock og world.

    – Albumet er basert på min egen familiehistorie. Den heter «Rájás» som betyr «på grensen» på nordsamisk. Tittelen har dobbel betydning; pappa gikk på Grensen internatskole, så det er en fysisk plass hvor samiske barn ble sendt for å assimileres, forklarer Balto.

    Loga sámegillii

    Kajsa Balto
    Foto: June Bjørnback / Pressebilde
  • Kajsa Balto almmuhii persovnnálaš skearru

    Norgga nationálabeaivve almmuhii Kajsa Balto ođđa skearrus «Rájás».

    Ovttas joavkkuinis lea Balto ráhkadan musihkalaš vuođu, mas eamifápmu ja ođđaáigásaš musihkka čatnašuvvet oktii. Musihkka lea sihke indiepop, rock og world, čállo preassadieđáhusas.

    – Skearru vuođđu lea mu iežan bearašhistorjá. Dan namma lea «Rájás». Namas lea duppal mearkkašupmi; go áhččán váccii rájá skuvllas. Deikke sáddejuvvojedje sámemánát assimilerejuvvot, čilge Balto.

    Les på norsk

    Kajsa Balto
    Foto: June Bjørnback / Pressebilde