Hopp til innhold

NRK čilge: Suoma sámediggeláhka

Suoma sámediggelága ođasmahttin lea njealját geahččaleami vuolde. Muhto mii lea ášši duogáš?

Sajos, sametingsbygget i Enare, Finland

Sajos Anáris

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Les på norsk.

Mii lea Suoma sámediggeláhka?

Suoma sámediggeláhka lea láhka mii earret eará mearrida gii lea sápmelaš ja geat besset jienastit ja leahkit evttohassan sámediggeválggain.

Dála láhka dadjá ahte buot sápmelaččain geat leat válddálaš Suoma stáhtaborgárat, lea jienastanvuoigatvuohta sámediggeválggas.

Sápmelažžan adnojuvvo juohke olmmoš guhte ieš atná iežas sápmelažžan, dainna eavttuin ahte juogo sus alddis, su váhnemiin dahje áhkus dahje ádjás lea leamaš sámegiella eatnigiellan dahje ahte lea olbmo maŋisboahtti gii lea registrerejuvvon várre-, vuovde- dahje guolásteaddjelappilažžan eanagirjjiide dahje jienastuslohkui.

Loga olles lága dás.

Manin dan galggašii ođasmahttit?

Dálá sámediggeláhka ásahuvvui 1995 ja dan leat geahččalan ođasmahttit golbmii. Čuolbma lea čuokkis mii addá lappalaččaide vuoigatvuođa beassat sámi jienastuslohkui.

Nubbi čuolbmá lea ahte alimus hálddahusriekti dohkkeha olbmuid jienastuslohkui geaid Sámediggi lea hilgon.

Ođastuvvon láhka nannešii sámi ieš-mearrideami ja sámiid rivttiid meroštallat ieš geat gullet eamiálbmogiidda.

Ođastuvvon láhka ii meroštalašii šat gii lea sápmelaš, muhto geas lea riekti jienastit ja leahkit evttohassan sámediggeválggain.

FB06F956-3833-4331-844E-0E6C34D55AF7

Miellačájeheamit Helssegis

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK

Ođđa láhka viiddidivčče giellakriteria meroštallamis gitta njealját bulvii, ja válddášii eret boares lágas nu gohčoduvvon lappilaš kriteria mas čujuhuvvo dološ eatnangirjjiide ja jienastuslohkui.

Ođđa láhka maid geatnegahtášii eiseválddiid váldit buorebut vuhtii sámiid rivttiid ja nannešii eiseválddiid geatnegasvuođa ráđđádallat sámiiguin.

Láhkarievdadus maid álkidivčče jienasteami sámiid ruovttuguovllus guhkes mátkkiid geažil.

Manin barget nu áŋgirit oaččut dan sadjái?

Suoma stáhta lea ožžon moaitagiid Ovttastuvvon Našuvnnain (ON) sámediggelága dihte.

2012 lei ONa nállevealahanlávdegoddi mii moittii Suoma, ja celkkii ahte Suomas galget sámit ieža mearridit gii sáhttá jienastit sámediggeválggaide.

Lávdegoddi moittii maid Suoma alimus hálddahusduopmostuolu ja oaivvildii ahte dat vealahit sápmelaččaid danin go dat eai váldde vuhtii Sámedikki meroštallama das ahte gii lea sápmelaš.

2019 lei gis ONa olmmošvuoigatvuođalávdegoddi mii moittii Suoma.

Duogáš dasa lei ahte 2015 váiddii dalá sámediggepresideanta Tiina Sanila-Aikio, ovttas 25 eará parlameantalahtuin, Suoma ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddái.

Tiina Sanila-Aikio

Tiina Sanila-Aikio

Foto: Pirita Näkkäläjärvi / YLE

Sii čuoččuhedje ahte Helsset lobiheamet seaguha iežaset sápmelaččaid vuoigatvuhtii mearridit geat sáhttet jienastit sámediggeválggain.

Sii čujuhedje dasa ahte Suoma alimusriekti lei cealkán ahte 93 olbmo galge oažžut jienastit, vaikko Sámediggi ieš lei biehttalan ahte dat 93 olbmo galge beassat jienastit. Sámediggi ii dohkkehan dáid 93 olbmo sápmelažžan.

Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi konkluderii ahte Suopma lei eahpevuoiggalaččat sehkkehan iežas váidiid vuoigatvuođaide oassálastit politihkkii sin sierra vuoigatvuođaid dáfus eamiálbmogin.

Sámiráđi presideanta Aslat Holmberg oaivvilda ahte lea stuorra dárbu lága ođasmahttit, go dála láhka rihkku Suoma čadni olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid, ja ođđa láhka livččii vuohki divvut dáid boasttuvuođaid.

Maiddai sámediggepresideanttat Silje Karine Muotka, Tuomas Aslak Juuso ja Håkan Jonsson leat leat garrasit fuolastuvvan váilevaš ovdáneami dihte.

Reivves maid presideanttat sáddejedje 2022 Suoma dalá stáhtaministarii Sanna Marinii, de čujuhedje dasa ahte ON lea gáibidan ođđa sámediggelága Suomas ja lea buktán mearkkašumiid das ahte Suoma ii sihkkarastte sápmelaččaid vuoigatvuođaid.

Silje Karine Muotka

Silje Karine Muotka

Foto: June Bjørnback / NRK

Sámediggepresideanttat čálle maid ahte Suomas gilvojuvvo boasttu diehtu mas čuoččuhuvvo ahte rievdaduvvon eavttut ođđa lágas dahká ahte eavttut leat olu garraseabbo Suoma bealde go Norgga ja Ruoŧa bealde.

– Duohtavuohta lea ahte rievdaduvvon eavttut šaddet seammaláganat go eavttut Norgga bealde ja áibbas daid eavttuid mielde mat leat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas, ja mas buot bealit (Ruoŧŧa, Suopma, Norga ja golbma sámedikki) leat soahpan.

Manin ii menestuva?

Leat iešguđetge sivat manin láhkarievdadus ii leat mannan čađa vaikko lea golbmii juo geahččaluvvon ođasmahttojuvvot.

2015 mearriduvvui Suoma riikkabeivviin ahte sámediggeláhka ii ođasmahtto.

Dalle jienastedje Riikkabeivviin guktii makkár galggašii leat ođđa sámediggeláhka.

Vuosttaš jienasteamis ledje ráđđehusa sámediggeláhkaevttohas, man maiddái sámediggi doarjjui, ja vuođđoláhkaválljogotti ságadoalli Johannes Koskinena evttohus vuostálaga.

Dán jienasteamis 171 áirasa jienastedje Koskinena evttohusa bealis ja 16 dorjo ráđđehusa evttohusa.

Representanter for det finske Sametinget
Foto: Pirita Näkkäläjärvi/Yle

Nuppi jienasteamis vuostálaga ledje Johannes Koskinena evttohus ja vuođđoláhkaválljogotti smiehttamuš vuostálaga.

Dán jienasteamis vuođđoláhkaválljogotti smiehttamuša bealis jienastedje 162 áirasa ja 28 dorjo Koskinena evttohusa.

Vuođđoláhkaválljogotti smiehttamušas evttohedje ee. doalahit dálá sápmelašmeroštallama, ja nu mearriduvvui ahte dat doalahuvvo ja sámediggeláhka ii ođasmahtto.

2018 hilggui Sámediggi ođđa sámediggelága evttohusa. Sámedikki stivra lei ovdalaččas evttohan hilgut láhkahápmosa. Stivra oaivvildii, ahte stáhta ii čuvvon lága ođasmahttinbarggus sámediggelága ráđđádallangeatnegasvuođa dego galggašii.

Nu ii ovdánan láhkaevttohus riikabeivviide, go vuoigatvuođaministeriija mielas sis eai lean ákkat doalvut sámediggeláhkaevttohusa ovddos guvlui Sámedikki dohkkeheami haga.

Álggus 2023 bisánii ođđa láhkaevttohus vuođđoláhkaváljagoddái. Ággan lei ahte lávdegoddi meidnii ahte láhkaevttohus bođii menddo maŋŋit sidjiide.

Nu ii šaddan ráđđehus gieđahallat láhkaevttohusa ovdal riikkabeaiválggaid mat ledje giđđat.

Mo de viidáset?

Suoma ráđđehus attii juovlamánu 14. b 2023 sámediggeláhkaevttohusa riikkabeivviide, man ráđđehus mearridii ovttamielalaččat.

Dá lea njealját ráđđehus mii gieđahallá sámediggelága, ja Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso gal várrugasat jáhkká ahte dán vuoro sámediggelága ođastus sáhtášii mannat čađa riikkabeivviin.

– Mun lean goit oalle buriin mielain. Ráđđehus lea dál ovttamielalaččat ovddidan ášši riikkabeivviide, ja riikkabeivviin lea opposišuvnnasge viidát doarjja, ahte livččii gal imaš jus dát ášši ii ovdán, dajai Juuso Yle Sápmái.

Suoma sámedikki sátnejođiheaddji

Tuomas Aslak Juuso

Foto: Vesa Toppari / YLE

Láhkaevttohus ovddiduvvo riikkabeivviid sáttaságastallamii 2024 álggus. Sáttaságastallama maŋŋel gullet váljagottiid, ja loahpas vuođđoláhkaváljagoddi addá smiehttamuša láhkaevttohusas riikabeivviide.

Dan maŋŋel riikkabeaivvit de mearridit loahpalaččat áššis.

Jus láhkaevttohus manná čađa, de dat boahtá fápmui geasset suoidnemánu. 1 b. 2024.

Mat leat riikkabeaivvit ja vuođđoláhkaváljagoddi?

Suoma riikkabeaivvit lea Suoma parlameanta. Riikkabeivviin lea okta kámmár, ja 200 áirasa. Suoma vuođđolága mielde lea parlameanta alimus mearridanváldi.

Suverenitehta gullá álbmogii, ja fápmu lea addon parlamentii. Dat mearrida lágaid, stáhtabušeahta, dohkkeha riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja bearráigeahččá doaimma.

Vuođđoláhkaváljagoddi lea Suoma alimus vuođđolága dulkonorgána ja geavaha hui mávssolaš válddi.

Mo Suoma sámediggi doaibmá?

Suoma Sámediggi lea Suoma bealde sápmelaččaid ovddasteaddji álbmotválljen orgána. Dat lea iehčanas mearrideaddji orgána justiisaministeriija hálddašanguovllus.

Suoma beale sápmelaččain lea kultuvrralaš iešstivrejupmi ássanguovlluset siskkobealde, mii lea meroštallojuvvon Ohcejoga, Eanodaga, Anára ja Soađegili gielddaid davit oassin.

finske sametinget i Sajos
Foto: NRK

Suoma Sámedikkis lea ovddasvástádus sámiid kultuvrralaš iešstivrejumi hárrái. Dehálaš doaimmat leat sámiid giella ja kultuvra, skuvla ja oahpponeavvut, ja eanaguovlluid geavaheapmi.

Sámedikkis leat 21 áirasa geat válljejuvvojit juohke njealját jagi. Sámiid ássanguovlluid njealji suohkanis galget leat golbma áirasa.

Korte nyheter

  • Stuorra eamiálbmot luossadeaivvadeapmi čakčat

    Sámediggi Norggas ja Sámiráđđi lágideaba «2nd International Gathering of Indigenous Salmon Peoples» čakčat Kárášjogas.

    Deaivvadeapmái čoahkkanit davveguovlluid luossaálbmogat juohkkin dihte máhtu, vásáhusaid ja digaštallat eamiálbmot hálddašeami.

    – Luossabivdu lea giddejuvvon Deanučázadagas jo njealját geasi. Luossanálli lea garra deattu vuolde miehtá davviguovlluid. Mis lea dárbu dakkár deaivvadeapmái gos beassat juohkit dieđuid ja vásáhusaid eará eamiálbmogiiguin, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

    – Ođđa guollešládja, ruoššaluossa, uhkida luossajogaid Sámis, ja orru ahte jogaid ekovuogádaga rievdama ii leat vejolaš bissehit. Dát deaivvadeapmi lea buorre liiban oahppat nubbi nuppis eamiálbmotluossahálddašeami ja -máhtu birra, ja maiddái mo mii buoremusat sáhttit ávkkástallat dáinna ođđa guollešlájain, dadjá Áslat Holmberg, Sámiráđi ságadoalli.

    «2nd International Gathering of Indigenous Salmon Peoples» lágiduvvo čakčamánu 30. beaivvi rájes golggotmánu 2. beaivvi rádjai Kárášjogas Sámedikkis. Deaivvadeapmái bohtet 80 oasseváldi Sámis, Canadas, USAs ja Ruonáeatnamis.

    Dát deaivvadeapmi lea čuovvuleapmi vuosttaš International Gathering of Indigenous Salmon Peoples mii lágiduvvui Musqueam-álbmoga eatnamiin, Vancouveris Canadas 2022:s.

    Silje-Karine-Muotka-Sametinget-bak-seg
    Foto: Håkon Mudenia / NRK
  • Lakseurfolk møtes i Karasjok til høsten

    Sametinget i Norge og Samerådet arrangerer «2nd International Gathering of Indigenous Salmon Peoples» til høsten i Karasjok.

    Lakseurfolk vil møtes for å utveksle kunnskap, dele erfaringer og diskutere forvaltning av laks fra et urfolksperspektiv.

    – Laksefisket i Tanavassdraget er stengt den fjerde sommeren på rad. Laksebestanden er under hardt press rundt hele den nordlige halvkule. Vi trenger å møtes for å dele kunnskap og erfaringer med andre urfolk, sier sametingspresident Silje Karine Muotka.

    – Denne samlingen er en utmerket mulighet til å lære fra hverandre om urfolks lakseforvaltningstradisjoner og -kunnskap, men også hvordan nye arter kan benyttes som ressurser, legger Aslak Holmberg til, president i Samerådet.

    Arrangementet vil finne sted på på Sametinget i Karasjok 30. september–2. oktober, og rundt 80 deltakere fra Sápmi, Canada, USA og Grønland vil være representert.

    Samlingen er en oppfølging av den første« International Gathering of Indigenous Salmon Peoples», som ble holdt i Musqueam-folkets områder i Vancouver, Canada i 2022.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka
  • Festspillene i Nord-Norge inn i statsbudsjettet

    Festspillene i Nord-Norge kommer inn på statsbudsjettet.

    Det bekrefter kultur- og likestillingsminister Lubna Jaffery, under åpningen av festspillene i dag.

    – Når noen har bursdag, så bør man komme med en gave. I dag er festspillene en nestor. Ringvirkningene er så store at de ikke er målbare, sier ministeren.

    Festspillene har lenge jobbet for å komme inn på statsbudsjettet, fordi de får mer fleksibilitet enn ved finansiering fra Kulturrådet som de får i dag.

    Festspillene i Nord-Norge

    Festspillene i Nord-Norge tilbake på statsbudsjettet: – Veldig viktig signal

    Kultur- og likestillingsministeren kom med en svært etterlengtet bursdagsgave til 60-årsjubilanten i nord.