Oaidná buriid árvalusaid Kalaallit Nunaatas

- Mun lean deaivvadan Kalaallit Nunaata soabadankommišuvnnain. Sii leat bargan soabademiin, Norggas gis duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna bargun lea geahčadit mo sámit ja kvenat leat earret eará dáruiduhttima vásihan. Dán barggus leat maiddái eiseválddit mielde, lohká Olsen.

Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna galggašii iskat mo sihke kvenat ja sámit leat gillán dáruiduhttima geažil, muhto ii leat vuos hábmejuvvon mii doaimmaid dien kommišuvnnas šaddá.

– Sámedikkis galgá leat guovddáš sadji dán barggus, dan mii gal diehtit, lohká sámediggeráđđi Henrik Olsen.

Buorit árvalusa

Sámediggeráđđi rámida árvalusaid maid Kalaallit Nunaatas leat buktán ja geassá ovdan buriid árvalusaid maid Sámis sáhtášedje dahkat, nu go ásahit máhttoguovddáža, čilget ja muitalit historjjá álbmoga iežas eavttuid mielde, iskat mo koloniseren lea váikkuhan álbmogii ja sierra foandda ásahit.

- Mii sáhttit sin árvalusain geahčadat, maid sáhttit heivehit iežamet dillái, ja dáidá leat lunddolaš sámi guovlluin maid johtit ja gulahallat olbmuiguin, deattuha Olsen.

Olu plánat

Sámediggeráđđi deaivvadii Stuorradikki presideantagottiin juovlamánus plánen dihtii duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna barggu viidáseappot. Lea čielggas ahte giđa mielde hábmejuvvo kommišuvnna doaibma.

- Mon gal čuovun maid Kalaallit Nunaatas mearridii soabadankommišuvnna cealkámuša hárrái, muhto mii fertet Norggas gulahallat maiddái sámi álbmogiin dán áššis, jurddašallá Olsen.

Ii dieđe mo šaddá

Sámediggeráđđi Henrik Olsen lohká ovttas Stuorradikki presideantagottiin jurddašan ahte duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna, go dat nammaduvvo, ja de galgá kommišuvnna bargat golbma jagi, ovdalgo geigejit árvalusaid. Dan maŋŋá árvvoštallagohtet mo čuovvolit kommišuvnna árvalusaid.

-Dál ferte geavahit dan áiggi maid dárbbaša dán bargui, muhto lea deaŧalaš beassat álgui, loahpaha sámediggeráđđi.