Kalaallit Nunaat áiggošii koloniserenvuoiŋŋa guođđit

Norgga áiggošedje guorahallat sápmelaččaid ja kveanaid dáruiduhttima. Kalaallit Nunaatas gal leat jo guorahallan inuihtaid danskáiduhttima.

Nuuk, Grønland

Kalaallit Nunaatas lea soabadankommišuvdna buktán iežaset raportta ja árvalusaid.

Foto: Øyvind Nyborg / NRK

Diibmá lei Norggas olu sáhka duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna ásaheamis. Dán olis galggašedje earret eará Sámedikkis leat čoahkkimat Stuorradikkiin, gullat mo de šaddá seanadankommišuvdna.

Dál lea Kalaallit Nunaata soabadankommišuvdna gárven ja buktán iežaset raportta.

Kalaallit Nunaata soabadankommišuvnna rapporta lea dánskagillii gohčoduvvon «Vi forstår fortiden - Vi tager ansvar for nutiden - Vi arbejder for en bedre fremtid».

Njeallje jagi bargan

Jagis 2014 ásahuvvui Kalaallit Nunaatas soabadankommišuvdna, ja doppe leat bures gulahallan olbmuiguin, earret eará álbmotčoahkkimiid bokte.

Soabadankommišuvdna lea buktán viiddis raportta dán barggu hárrái, mas deattastit dan ahte áddejit ovddešáiggi, váldet ovddasvástádusa dálá áigái ja barget ovttas hábmejit buoret boahtteáiggi.

Dát de galggašii dahkat ahte Kalaallit Nunaatas guđđet ovddeš jurddašanvugiid, mat vulge koloniserenáiggis ja baicce hábmegohtet servodaga mii čohkkešii álbmoga.

Danmárku ii leat searvan

Dát kommišuvdna ásahuvvui go Siumut, Atassut ja Partii Inuit álggahedje Kalaallit Nunaatas ráđđehusovttasbarggu, man vuođul de celke ahte sii dáhttot čohkket riikka ja maiddái álbmoga.

Sin áigumuš lei de geargat dáinna koloniseremiin, mii doppe lea geavvan guhká, muhto dása ii leat Dánmárku searvan go eai leat beassan váikkuhit bargui. Nu boahtá ovdan soabadankommišuvnna čállosis.

Jagi 2013 ođđa ráđđehusovttasbarggu vuođul ásahedje maiddái soabadankommišuvnna várás čállingotti, mii bargagođii dáid hástalusaiguin.

Kalaallit Nunaata ráđđehus, Naalakkersuisut, dat lea nammadan lahtuid kommišuvdnii. Kommišuvdna lea barggus bokte lokten ovdan servodaga hástalusaid mat ovddeš koloniserema čuvvot ja čovdosiid daidda. Dán barggu vuođul galggai kommišuvdna čohkket vuđolaččat dieđuid, maid ain dárbbašit.

Čieža evttohusa

Golggotmánus diibmá buvttii Kalaallit Nunaata soabadankommišuvdna iežaset árvalusaid, muhto raporttas boahtá gal ovdan ahte eai eisege leat olahan visot mihtuid maid bargojoavku lei bidjan.

Dál dáhtošii kommišuvdna olles Kalaallit Nunaata servodaga fidnet mielde čoavdit daid hástalusaid mat sis leat.

Skole i Nuuk i vinterlandskap

Kalaallit Nunaata giela galget nannet, árvala Soabadankommišuvdna.

Foto: Máret Eli Buljo / NRK

Dán čieža árvalusa lea kommišuvdna buktán ráđđehussii Naalakkersuisut.

  • Loktet ovdan sullo historjjá, muitaluvvon Kalaallit Nunaata čalmmiiguin
  • Ásahit máhttoguovddáža historjjá ja soabadeami várás
  • Ásahit soabadanfoandda
  • Ásahit etihkalaš ráđi, mii oktasaš árvvuid ohcá ja buktá ovdan
  • Nannet Kalaallit Nunaata giela
  • Erenoamážit vuorasolbmot vurdet ahte muhtimat bivdet ándagassii daid daguid ja dáhpáhusaid ovddas mat Kalaallit Nunaatas leat geavvan
  • Sihkkarastit ahte eai galgga šat ođđasit vásihit vearrivuoda, nu go olusat celket iežaset vásihan áiggiid čađa.

Buktán vel rávvagiid

Kalaallit Nunaata soabadankommišuvdna lea bivdán ruhtadeami Kalaallit Nunaata Radioi vai sáhttet digitaliseret historjjálaš rádiojearahallamiid, nu ahte olles álbmot sáhttá interneahta bokte daid gullat.

Sii bivdet ráhkaduvvot Kalaallit Nunaata kaleandara, mii čuvgešii sin áigodaga, nu go mearkabeivviid.

Sii bivdet registreret mánáid geat sáddejuvvojedje Dánmárkui vai čuvgejuvvošii manne dan dahke.

Sii dáhttot maiddái čuvget dan assimilašuvdnaproseassa mii lea leamaš.

Seammá láhkái go Sámis leat vásihan dáruiduhttima, de lea Kalaallit Nunaatasge geavvan danifiseren dahje danskáiduhttin.

Danne soabadankommišuvdna dáhttu gávnnahit mo Dánmárkku eiseválddit leat danifiseren ja dáhpáhuvvá go dat ain. Jurdda lea maid isket mo eará riikkain lea leamaš.

Giitá kommišuvnna

Kalaallit Nunaata stáhtaministtar Kim Kielsen ii leat vástidan min jearaldagaid dán ášši hárrái, muhto čállá ovdasánis dien raporttas ahte giitá soabadankommišuvnna lahtuid dan barggu ovddas maid leat dáhkan, 2014 rájes.

Kielsen deattuha erenoamážit dan go leat geavahan áiggi Kalaallit Nunaata álbmogin gulahallat.

Kim Kielsen

Kalaallit Nunaata stáhtaministtar Kim Kielsen rámida Soabadankommišuvnna dan barggu ovddas maid leat dáhkan.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Eat leat lihkostuvvan soabadankommišuvnna čállingottis ge oažžut kommentára dáidda árvalusaide, go doppe leat luomus.

Norggas ráđđehus mielde

Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna barggus Norggas, sámi ja kveana álbmoga hárrái, das gal lea ráđđehus mielde.

Sámediggi ja Norgga Stuorradiggi gulahallet maid dien kommišuvdna ásaheame hárrái. Kalaallit Nunaatas ii leat Dánmárku mielde kommišuvnna barggus, lea ollásit ráđđehus Naalakkersuisut mii stivre Soabadankommišuvnna doaimma.