Hopp til innhold

Vásihit guhkesáiggi váikkuhusaid maŋŋel meahccebuollimiid

Dassá leat 50 jagi go Gearretnjárgga orohat massii guohtuneatnamiid meahccebuollimii, dál easkka 50 jagi maŋŋá lea jeagil fas šaddagoahtán.

Ledje guokte helikoptera jáddadeame dolaid Hávgajávrri guovllus Guovdageainnus Finnmárkkus.

MANNAN VAHKKOLOAHPA: Guovdageainnus ledje guokte meahccebuollima mannan vahkkoloahpa.

Foto: Guovdageainnu buollinčáskadeaddji govven

Dan muitala Aslak J. Eira Gearretnjárgga orohagas. Maiddái muitala son ahte ledje stuorra váikkuhusat maŋŋel buollima.

Dat leat billahuvvan dat eatnamat oalát dokko gos bulii, nu ahte das ii gal leat mihkkige bohccuide šat.

Eira čilge maid ahte guohtunguvlui, mii bulii 50 jagi áigi, lea easka dál šaddagoahtimin jeagil. Gearretnjárga maid vásihii buollimiid 2006:s, doppe lea ain guorbbas.

Aslak J. Eira

GEARRETNJÁRGGA BADJEOLMMOŠ: Aslak J. Eira oaivvilda meahccebuollimiin lea guhkesáigge váikkuhusat.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Meahccebuollimiin leat guhkesáiggi váikkuhusat, go eana ádjána šaddat.

Várra guokte olbmo eallinagi maŋŋálaga goit ovdalgo dovdogoahtá ahte eana lea šaddamin. Oidno boares buollimiin ahte váldá guhkes áiggi, vaikke leat vel nu áigá ahte boares olbmot eai muitte goas dat lea buollán, muitala Eira.

Faksimile fra Finnmark Dagblad 31. august 2006.

FAKSIMILA: Boares govas oaidná guovllu, mii bulii álbmotmeahcis 2006:s, guovlu lei 200 geardde 1000 mehtera viiddu. Šearbmagovva lea váldon Nationála girjerádjosa neahttasiiddus.

Foto: Faksimile / Finnmark Dagblad

Bahá ahte visot jeagil buollá

Norgga bioekonomiija instituhta dutki Jørund Rolstad lohká jeahkála stuorra hástalussan boazodollui, dan sivas go dat sáhttá álkit buollát.

Jeagil buollá álkit, go dat vuos buollá, de sáhttá visot jeagil buollit oalát, lohká NIBIO dutki.

TV Ođđasiin muitaledje 2006:s meahccebuollima birra Anárjoga álbmotmeahcis.

TV Ođđasiin muitaledje 2006:s meahccebuollima birra Anárjoga álbmotmeahcis.

Rolstad ii loga dovdat Finnmárkku boazoguohtuneatnamiid, muhto su fágačehppodat lea jeagil.

Dutki muitala váttisin dadjat man guhká ádjána ovdalgo jeagil fas šaddagoahtá, muhto árvvoštallá birrasiid 10 jagi.

Forsker Jørund Rolstad ved Norsk institutt for bioøkonomi (Nibio)

NIBIO DUTKI: Jørund Rolstad ii loga iežas áššedovdin Finnmárku guohtuneatnamiid dáfus, muhto dovdá bures jeahkáliid.

Foto: PRIVAT

Mo dat orru ahte Gearretnjárgga orohagas easka dál lea šaddagoahtán jeagil, 50 jagi maŋŋel meahccebuollima?

– Jeagil ádjána šaddat nu mo dat lei ovdal buollima. Dat šaddá oalle njozet, ja seammás sáhttá buollát jođánit.

Loga maiddái Dehálaš guohtuneatnamat bulle

Ándde Niillas Buljo iežas mánáiguin, Ándde Niillas Mikael ja Ánná Michelle.

Giđđadálvvi lea jeagil dehálaš

Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Mihkkal Niillas Sara lohká ahte jus goitge jeageleana buollá, de ádjána guhká ovdalgo šaddá fas mihkkige.

MEAHCCEBUOLLIN: Filbmejuvvon mannan vahkkoloahpa Hávgajávrris.

Dieđusge dálveorohagat sáhttet leat iešguđetláganat, muhto jeageleatnamat leat dieđusge dehálaččat, erenoamážit doppe giđasdálvve bealde.

Sara lohká váttisin dadjat man guhkes áiggi váldá ovdalgo eatnamat šaddet nu mo ovdal ledje, ja diehtá ahte sii geat leat vásihan buollima dihtet dieđusge buoremusat.

Mihkkal Niillas Sara, vuosttašamanueansa Sámi allaskuvllas

SÁMI ALLASKUVLLA VUOSTTAŠ AMANUEANSA: Sáhttá addit ráđi badjeolbmuide ahte biebmat ealu jeahkáliiguin dahje boazofuođđariiguin go masset guohtuneatnamiid meahccebuollima dihte.

Foto: Árvu

Sara oaivvilda ahte lea váttis addit ráđi badjeolbmuide, geat vásihit ahte guohtuneatnamat billašuvvet buollima geažil, vuolgá das makkár eatnamat leat buollán.

Áinnas jus jeageleatnamiid lea massán, de lea diehttalas jus jeahkáliin sáhttá biebmat, de dat livččii buot buoremus. Muhto dieđus jus dat eai leat oažžumis, de ferte eará boahtit sadjái nugo fuođđarat.

Korte nyheter

  • Høgmo dolle Asiai

    Sámi spábbačiekčanriikajoavkku ovddeš váldohárjeheaddji, Per Mathias Høgmo, heaitá ruoŧa Häcken hárjeheaddjin.

    Son álgá hárjeheaddjin Urawa Red Diamonds-nammasaš joavkku ovddas Japanis.

    64-jahkásaš Høgmo lea bures lihkostuvvan hárjeheaddjin Ruoŧas, ja spábbačiekčan árvvoštallit davviriikkain leat maid namuhan su vejolaš evttohassan ođđa riikajoavkku hárjeheaddjin Ruoŧas.

    Urawa Red Diamonds dat leat otne almmuhan ođđa hárjeheaddji nama iežaset mediaásahusaid bokte.

    – Lean giitevaš dan ovddas maid lean beassan vásihit Häcken hárjeheaddjin, dovddaha Høgmo NRK:i.

    Son lea maid leamaš Norgga spábbačiekčanriikkajoavkku jođiheaddjin, sihke nissonjoavkku ja almmáiolbmuidjoavkku.

    Høgmo, guhte lea eret Rivttágiin (Gratangen) Romssas, lei Sámi spábbačiekčanriikajoavkku hárjeheaddji 90-logu álggus.

    Per-Mathias Høgmo
    Foto: Christian Dehlie Lokøy / NRK
  • Sáme dávverijt Dujskan åtsådi

    Julevsáme guovdásj Árran la maŋen stuorra åtsådimprosjevtan mij galggá vuosedit makkir sáme dávvera dujska musiejajn gávnnuji. Prosjevta namma l Dávvirat Duiskkas (Dávvera Dujskan).

    Prosjevtan galggi aj tjoaggemhiståvråv ja máhtov juohkka ájnegis dávvera birra tjadnat aktij, ja låpptit máhtudagáv sihke dujska kultuvrraárbbeásadusájn ja sáme musiejajn.

    – Duot dát dávvertjoagge l læhkám dáppe nuorttan sáme dávverijt tjoaggemin ja de Dujsskaj doalvvum. Sierraláhkáj birrusij jage 1900 lij viek stuorra berustibme tjoagget duov dáv dávverav moattet sajes, subtsas dutkamjådediddje Oddmund Andersen NuorttaSálto avijssaj.

    Nágin dujska musieja juo diehti dá li gávne ma dávk li ájnnasa sáme musiejajda ruopptot oadtjot, tjielggi Andersen.

    – Jáhkáv sihti dávverijt máhtsadit. Dagu Norsk Folkemuseum, sijá siegen li dahkam Bååstede maj baktu de lip oadtjum dávverijt sijddaj vas. Valla ihkap sihti nágin dávverijt vil adnet, de sjaddap sjiehtadallat dán birra.

    Dán prosjæktaj ij gullu gávnijt ruopptot oadtjot vas. Dåssju åtsådit ma gávnnuji.

    – Valla mij gudi lip prosjevtan fáron vuojnnep luondulasj la nágin gávne galggi ruopptot Sábmáj, sjattasj dávk geldulasj prosjækta, javllá Andersen.

    Oddmund Andersen
    Foto: Mathis Eira / NRK
  • Utsi ođđa FeFo-stivrralahttu

    Sámediggi válljii ikte Nils Miikkelsen Utsi (NSR) Finnmárkoopmodaga (FeFo) stivrii. Su várrelahttu válljejuvvui Elin Magga.

    Mathis Nilsen Eira (NSR) guođđá dál FeFo-stivrra go lea leamaš doppe dan logi jagi áigodaga maid sáhttá.

    Sámedikki eará lahtut leat Máret Guhttor (NSR), Várrelahttu Line Kalak, ja Geir Thrane (Nordkalottfolket). Su várrelahttu lea Ingvild Maria Leifsdatter Halvorsen.

    Nils M. Utsi
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK