Hopp til innhold

Vásihit guhkesáiggi váikkuhusaid maŋŋel meahccebuollimiid

Dassá leat 50 jagi go Gearretnjárgga orohat massii guohtuneatnamiid meahccebuollimii, dál easkka 50 jagi maŋŋá lea jeagil fas šaddagoahtán.

Ledje guokte helikoptera jáddadeame dolaid Hávgajávrri guovllus Guovdageainnus Finnmárkkus.

MANNAN VAHKKOLOAHPA: Guovdageainnus ledje guokte meahccebuollima mannan vahkkoloahpa.

Foto: Guovdageainnu buollinčáskadeaddji govven

Dan muitala Aslak J. Eira Gearretnjárgga orohagas. Maiddái muitala son ahte ledje stuorra váikkuhusat maŋŋel buollima.

Dat leat billahuvvan dat eatnamat oalát dokko gos bulii, nu ahte das ii gal leat mihkkige bohccuide šat.

Eira čilge maid ahte guohtunguvlui, mii bulii 50 jagi áigi, lea easka dál šaddagoahtimin jeagil. Gearretnjárga maid vásihii buollimiid 2006:s, doppe lea ain guorbbas.

Aslak J. Eira

GEARRETNJÁRGGA BADJEOLMMOŠ: Aslak J. Eira oaivvilda meahccebuollimiin lea guhkesáigge váikkuhusat.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Meahccebuollimiin leat guhkesáiggi váikkuhusat, go eana ádjána šaddat.

Várra guokte olbmo eallinagi maŋŋálaga goit ovdalgo dovdogoahtá ahte eana lea šaddamin. Oidno boares buollimiin ahte váldá guhkes áiggi, vaikke leat vel nu áigá ahte boares olbmot eai muitte goas dat lea buollán, muitala Eira.

Faksimile fra Finnmark Dagblad 31. august 2006.

FAKSIMILA: Boares govas oaidná guovllu, mii bulii álbmotmeahcis 2006:s, guovlu lei 200 geardde 1000 mehtera viiddu. Šearbmagovva lea váldon Nationála girjerádjosa neahttasiiddus.

Foto: Faksimile / Finnmark Dagblad

Bahá ahte visot jeagil buollá

Norgga bioekonomiija instituhta dutki Jørund Rolstad lohká jeahkála stuorra hástalussan boazodollui, dan sivas go dat sáhttá álkit buollát.

Jeagil buollá álkit, go dat vuos buollá, de sáhttá visot jeagil buollit oalát, lohká NIBIO dutki.

TV Ođđasiin muitaledje 2006:s meahccebuollima birra Anárjoga álbmotmeahcis.

TV Ođđasiin muitaledje 2006:s meahccebuollima birra Anárjoga álbmotmeahcis.

Rolstad ii loga dovdat Finnmárkku boazoguohtuneatnamiid, muhto su fágačehppodat lea jeagil.

Dutki muitala váttisin dadjat man guhká ádjána ovdalgo jeagil fas šaddagoahtá, muhto árvvoštallá birrasiid 10 jagi.

Forsker Jørund Rolstad ved Norsk institutt for bioøkonomi (Nibio)

NIBIO DUTKI: Jørund Rolstad ii loga iežas áššedovdin Finnmárku guohtuneatnamiid dáfus, muhto dovdá bures jeahkáliid.

Foto: PRIVAT

Mo dat orru ahte Gearretnjárgga orohagas easka dál lea šaddagoahtán jeagil, 50 jagi maŋŋel meahccebuollima?

– Jeagil ádjána šaddat nu mo dat lei ovdal buollima. Dat šaddá oalle njozet, ja seammás sáhttá buollát jođánit.

Loga maiddái: Dehálaš guohtuneatnamat bulle

Ándde Niillas Buljo iežas mánáiguin, Ándde Niillas Mikael ja Ánná Michelle.
Ándde Niillas Buljo iežas mánáiguin, Ándde Niillas Mikael ja Ánná Michelle.

Giđđadálvvi lea jeagil dehálaš

Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Mihkkal Niillas Sara lohká ahte jus goitge jeageleana buollá, de ádjána guhká ovdalgo šaddá fas mihkkige.

MEAHCCEBUOLLIN: Filbmejuvvon mannan vahkkoloahpa Hávgajávrris.

Dieđusge dálveorohagat sáhttet leat iešguđetláganat, muhto jeageleatnamat leat dieđusge dehálaččat, erenoamážit doppe giđasdálvve bealde.

Sara lohká váttisin dadjat man guhkes áiggi váldá ovdalgo eatnamat šaddet nu mo ovdal ledje, ja diehtá ahte sii geat leat vásihan buollima dihtet dieđusge buoremusat.

Mihkkal Niillas Sara, vuosttašamanueansa Sámi allaskuvllas

SÁMI ALLASKUVLLA VUOSTTAŠ AMANUEANSA: Sáhttá addit ráđi badjeolbmuide ahte biebmat ealu jeahkáliiguin dahje boazofuođđariiguin go masset guohtuneatnamiid meahccebuollima dihte.

Foto: Árvu

Sara oaivvilda ahte lea váttis addit ráđi badjeolbmuide, geat vásihit ahte guohtuneatnamat billašuvvet buollima geažil, vuolgá das makkár eatnamat leat buollán.

Áinnas jus jeageleatnamiid lea massán, de lea diehttalas jus jeahkáliin sáhttá biebmat, de dat livččii buot buoremus. Muhto dieđus jus dat eai leat oažžumis, de ferte eará boahtit sadjái nugo fuođđarat.

Korte nyheter

  • - Må effektivisere våre møter

    Det nest største partiet på Sametinget, Nordkalottfolket, mener man må effektivisere møtene på Sametinget og spare penger der. - Vi ser en realnedgang på sametingets budsjett neste år, men vi kan ikke la dette gå utover arbeidet med samisk språk og kultur, men ta dette over vår egen politiske drift, mener Sametingsrepresentant Vibeke Larsen i Nordkalottfolket. Hør Larsen her:

    Det nest største partiet på Sametinget, Nordkalottfolket, mener man må effektivisere møtene på Sametinget og spare penger der.
  • - Vi er kjempefornøyd

    Ronny Wilhelmsen, parlamentarisk leder for Arbeiderpartiet på Sametinget er kjempefornøyd med budsjettforslaget regjeringen har lagt frem. - Her får vi en økning neste år på 22 millioner kroner til Sametinget, som jeg er kjempefornøyd med, sier Wilhelmsen. Hør intervjuet her:

    Ronny Wilhelmsen, parlamentarisk leder for Arbeiderpartiet på Sametinget er kjempefornøyd med budsjettforslaget regjeringen har lagt frem.
  • Stuora váikkuhusat ruoššabealde sámi studeanttaide

    Olgoriikka studenttat gártet máksit go galget studeantan Norggas. Dát ii guoskka studeanttaide geat bohtet EØS-riikkain dahje Sveitsas. Dát boahtá ovdan stádabušeahttaárvalusas maid ráđđehus almmuhii otne. Norga lea okta dain moatti riikkain máilmmis gos olgoriikkastudeanttat eai leat dárbbašan máksit. – Mun in doarjjo dán, ja dás leat stuora váikkuhusat Sámi Allaskuvlla rekrutteremii ruoššabealde Sámis ja riikkain mat eai leat EU/ EØS siskkobealde. Dan dadjá Sámi Allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars.

    Samisk høgskole
    Foto: Berit Solveig Gaup / NRK