– Muhtimiid mielas lea dát veaháš erenoamáš, muhto mu bearrašii lea dát áibbas lunddolaš, muitala Máret Rávdná mojonjálmmiid.
Son guossoha erenoamáš váffeliid iežas geahčen go gáfeguossit fitnet.
Go dat leat oainnat ráhkaduvvon bohccovuoiŋŋamaččain.
MONI SAJIS: Bohccovuoiŋŋamaččat sáhttet geavahuvvot moni sajis biepmu ráhkadettiin, čilge Máret Rávdná.
Foto: Privat44-jahkásaš lea rievtti mielde Guovdageainnus eret, muhto ráhkisvuohta doalvvui su Nordlándii Lodegiidda.
Dohko son lea náitalan ja lea golmma máná eadni.
Máret Rávdná oahpaha mánáidis borrat siskilušaid.
Dá borrojuvvo váffel mii lea ráhkaduvvon vuoiŋŋamaččain.
Gudnejahttin ja giitevašvuohta
Borrat vuoiŋŋamaččaid ja eará siskilušaid bohccos lea guhká leamašan vierrun sámi biebmokultuvrras.
Go boazu njuvvo, de lea dábálaš geavahit buot.
– Mun muittán bures iežan áhku gii álo ráhkadii vuoiŋŋamaččain biepmu go lei niesteboazu. Mu váhnemat láviiga vuoiŋŋamaččain ráhkadit gáhkuid. Dat lei mu mielas njálggat, muittaša Máret Rávdná.
Bohcco váibmu, geahppát, monimuččat, vuoivvas ja varra leat dieđusge maid oasit Buljo bearraša biebmodábiin.
DOHKKEHEAPMI: Máret Rávdná sávašii ahte eanebut fuomášit sámi biebmovugiid.
Foto: Vanja Ulfsnes / NRK– Lean buorre iežan bohccuide ja munnje lea dehálaš ahte dain lea buorre dilli. Go geavaha olles bohcco ávkin, de gudnejahtát dan ja čájehit giitevašvuođa, dadjá Máret Rávdná.
Liegga jurdagat bohccuid birra dávjá molsašuvvet váivašuvvamiin. Orru leamen dego sámi biebmovuogit eai leat ožžon saji, dego duvdiluvvon eret.
EAI LEAT FIDNEMIS: Lea measta veadjemeahttun fidnet vuoiŋŋamaččaid jus it dovdda muhtima gii vuovdá priváhta.
Foto: Vanja Ulfsnes / NRK– Mun jearan alddán dávjá manin sámiid biebmovuogit eai leat oidnosis. Dat eai leat ožžon seamma saji go eará biebmovuogit min riikkas, dadjá son.
Sámi gievkkan njunnošis
Eanandoallo- ja biebmoministtar Sandra Borch ádde ahte Máret Rávdná sáhttá leat duššástuvvan njuolggadusaid dihte.
Borch muittuha ahte gávdnojit muhtin spiehkastusat njuolggadusain, mat gusket njuovvamii ja bohcco vuovdimii sámi árbevirolaš dilálašvuođain.
ÁINNAS BORRÁ BOHCCOBIERGGU: – Árbevirolaš ja báikkálaš biepmuid gaskkas de lea biđus okta dain masa liikon buoremusat, dadjá stáhtaráđđi Sandra Borch (Sp).
Foto: Torbjørn TandbergStáhtaráđđi ii vástit njuolgga gažaldahkii ahte orrot go njálgát Máret Rávnná váffelat, mat leat ráhkaduvvon bohccovuoiŋŋamaččain, muhto su mielas lea dehálaš seailluhit buot biebmovugiid, maiddái sámi.
– Mun vásihan ahte lea stuorát beroštupmi seailluhit buriid suvdilis vugiid mo ráhkadit biepmu. Sámi gievkkan lea njunnošis das mo geavahit olles bohcco. Dán háliidan mun čalmmustahttit. Mun han lean Romssas eret, dadjá Borch.
Ii leat vuovdimassii
Máret Rávdná áinnas vuovddášii vuoiŋŋamašváffeliid.
Muhto son ii sáhte geavahit vuoiŋŋamaččaid, mat leat njuvvon njuovahagas.
Njuovahagat geavahit njuovvanbissuid, ja dat dieđusge billista dan mii lea oaivvis.
Boazosápmelaččat njuvvet dakkár vugiin mii ii bilit vuoiŋŋamaččaid. Dat lea danin go sii sáhttet geavahit niskebuikku go priváhta njuvvet.
– Go mii ieža njuovadat de sáhttit dan dahkat árbevirolaš vuogi mielde. De lea mus lohpi váldit vuoiŋŋamaččaid logi bohccos.
Dat eai leat vuovdimassii. Danin son geavaha dál vuos vuoiŋŋamaččaid priváhta biebmoráhkadeamis.
Ná sáhttá váldit vuoiŋŋamaččaid bohccos.
Dát vuoiŋŋamaččat leat čađagalbmon, muhto sáhttet geavahuvvot maŋŋel go leat máizan ja basson.
Ii leat dušše Máret Rávdná geas lea beroštupmi siskilušaide.
MIHTUT: Stensaas njuovahagas lea mihttun geavahit olles bohcco, muitala beaivválaš jođiheaddji Johanne Stensaas.
Foto: PrivatStensaas njuovahat Plaassjes lea maid mearkkašan ahte eambbosat leat jearahišgoahtán siskilušaid.
Sihke priváhtaolbmot ja restoráŋŋat váldet oktavuođa njuovahagain.
– Restoráŋŋat háliidivčče fállat erenoamáš biepmuid, dadjá beaivválaš jođiheaddji Johanne Stensaas.
Dagaha beroštumi
Máret Rávdná hirpmahuhttá dutki Aina Stensgårda.
Son jáhkká eambbosiid jurdilišgoahtit ovdal go biepmu bálkestit.
– Dát sáhttá dagahit ahte boahtte áiggis biepmogolaheapmi meroštallo eará láhkai. Maid mii atnit biepmogolaheapmin ja maid eat ane biepmogolaheapmin. Lea dehálaš fáddá ovddos guvlui, geavahit buot go ealli njuvvo.
DUTKI: Aina Stensgård lea Norgga suvdilvuođa dutkaninstiuhta (Norsus) dutkanjođiheaddji ja dutki.
Foto: Mette Ballovara / NRKLihkká ii leat Máret Rávnná áŋgirruššan oba mielde ge Norgga rehketbihtás. Eai buot siskilušat rehkenasto biebmoávnnasin.
– Ealáhussuorggi šiehtadusain unniduvvon biebmogolaheami birra daddjo ahte buot anihahtti biebmu mii buvttaduvvo olbmuid várás, sáhttá adnojuvvot biepmogolaheapmin. De lea gažaldat makkár biebmu lea anihahtti, dadjá Stensgård.
– Muhtin ráje siskilušain leat mielde dán ollesgovas. Maŋŋel go biebmobuvttadeapmi industrialiserejuvvui, de lea olu mii ii rehkenastojuvvo biebmun, čilge son.
Bursa ja čagar
Máret Rávdnái lea dehálaš ahte su mánáide lea lunddolaš borrat buot maid sáhttá borrat bohccos.
Ja dalle son oaivvilda buot.
– Muhtimat sáhttet boagustit veaháš go šaddá sáhka das ahte borrat bohcco čahkara ja burssa. Muhto dat lea lunddolaš midjiide. Ii leat mihkke mainna galggašii heahpanaddat.
Borat go don siskilušaid?
GUDNI: Máret Rávdnái lea dehálaš ahte bearraša elliin lea buorre dilli. Jus háliida dearvvašlaš biepmu, de lea dehálaš gudnejahttit elliid ja luonddu, oaivvilda son.
Foto: Vanja Ulfsnes / NRKDutkamuš čájeha maid ahte go borrá siskilušaid de oažžu olmmoš daid deháleamos bibmosiid, seammás go váikkuha dasa ahte bálkestuvvo unnit biepmu.
Máret Rávdná mielas lea buorre go eanet ahte eanet olbmot sávvet árbevirolaš biepmuide buresboahtima.
– Lihkus orru nu ahte olbmot Sámis bajidit jienaideaset eambbo go lea dán birra sáhka. Leat olus geat áŋgiruššet dasa ahte sámi biebmovuogit maid galget dohkkehuvvot buorebut stuorraservodagas.
KOAHKKA: Máret Rávdná lea čeahpes koahkka, ja bargá bearašfitnodagas Lodegiin. – Mun barggan dávjá olbmuiguin restoráŋŋasuorggis. Sis lea stuorra beroštupmi varrii, vuoiŋŋamaččaide ja ađđamiidda, dadjá son.
Foto: Vanja Ulfsnes / NRK