Hopp til innhold

Ávvumállásat sámi álbmotbeaivái

Lea go dus miella ráhkadit albma njálgga mállása sámi álbmotbeaivvi? Elle Sáve Gaupas lea heivvolaš ráhkadanneavva dutnje.

Loga dárogillii.

Elle Sáve liiko málestit, ja erenomážit sámi borramuša.

Dál lea son ráhkadan sámi ávvumállása, maid háliida juogadit. Siskkit čoarbbealdeahkki bassojuvvon biehčamiin.

Mii leat su váhnemiid gievkkanis Mázes, Guovdageainnu suohkanis.

Málesteapmi sáhttá álgit, ja buđehat galget šaddat buđetmeastun. Son dohppe doddjon buđetmeasto-reaiddu ja bohkosa.

Dame på kjøkkenet stapper potetmos

MÁNNÁVUOĐARUOKTU: Mállásat ráhkaduvvojit su váhnemiid geahčen Mázes.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

– In geavat nu váttes reaidduid ruovttus, geavahan daid maid earátge geavahit, dadjá Elle Sáve.

Sus lea goahkkaoahppu ja máŋgga jagi bargohárjáneapmi restauránttain ja offshore-bargguin.

Eatnašat dáidet jurddašit ahte biehčamat eai gula málestallerkii. Muhto olu sápmelaččat borret ain biehčama, justa nu go sin máttut dahke.

– Midjiide lea dábálaš borrat biehčama. Muhto lea dábáleamos ahte vuoššat dan čielgemállásis, čilge Elle Sáve.

Stekte reinsdyrhaler

BIEHČAMAT: Bieža lea árbevirolaš sámi biebmu.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

Dál eai galgga biehčamat vuššojuvvot, muhto ommanis bassojuvvot.

Elle Sáve bidjá daid ommanlihttái ja bidjá dan ommanii.

Loga eanet sámi sisdoalu dáppe.

Gos fidnet biehčamiid?

Dákkár mállásii ferte bures ráhkkanit, go sáhttá leat váttis fidnet málesráđiid.

Siskkit čoarbbealdeahki ja ađđamiid gávnnat muhtin borramušgávppiin, muhto biehčamiid it gávnna dábálaš gávppiin.

Lihkus leat dasa eará čovdosat.

– Gávdnojit máŋga smávva fitnodaga, mat vuvdet buot osiid bohccos. Daid gávnnat buot báikkiin gos lea boazodoallu, dadjá Elle Sáve.

Muhtin fitnodagain lea sierra gávpi omd. Oslos. Ja eará fitnodagat gis sáhttet sáddet bierggu dutnje.

Margebein av reinsdyr

JUHKKON GUOVTTI SADJÁI: Ađa lea luddejuvvon guovtti sadjái vai álkit fidne ađđama eret.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

Jus dattetge it fidne buot ávdnasiid, de gávdnojit maid eará čovdosat.

Sáhtát lonuhit siskkit čoarbbealdeahki čielgge- dahje savodehkiin. Bohccoađđama sáhtát lonuhit vuoksáađđamiin. Jus it gávnna ađđama obanassiige, de sáhtát baicca geavahit vuoja.

Oaččut maid ollislaš mállása biehčamiid haga, jus daid it fidne.

Ađasevsa

Ruksesviidnasevsa lea dál masá gárvvis, muhto das váilo okta dehálaš oassi.

Elle Sáve luvve ađđama unna basttežiin.

– Lean viežžan inspirašuvnna fránska ruksesviidnasevssas «bordelaise» masa biddjo vuoksaađa.

Ađa cáhppo smávva bihtážiidda ja biddjo ruksesviidnasevsii. Dál ii leat go duldehit sevssa ovdalgo lea gárvvis.

Opphakket margebein

AĐA: Gárvásit cáhppon ađa sehkkejuvvo ruksesviidnasevsii.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

– Mu mielas lea somá čájehit biepmu maid ráhkadan, ja sávan ahte olbmot ožžot inspirašuvnna das.

Čájáhaddat biepmu maid ráhkada, ja seammás inspireret earáid ii leat mihkke ođđasiid Elle Sávii. Álggogeahčen 2022 ráhkadii son Instagram-konto «Njálggat».

Elle Save Njalggat

Son lea ožžon olu movttiidahtti sániid maŋŋel go álggahii Instagram-konto.

Muhto Elle Sáves lea maid juoga eará jurdagiin.

Mu háliidivččen sierra TV-prográmma mas ráhkadan biepmu, dadjá son.

Ahte Elle Sáve berošta eambbo go gaskamearálaččat biepmuin ja nanaguoddevašvuođas boahtá čielgasit ovdan.

Dál lea son aitto guossohan ávvumállásiid muhtin máilmmi čeahpimus koahkaide riikkaidgaskasaš kohkkengilvvus Bocuse d'Or, mii lágiduvvui Lyonis Frankriikkas.

– Lean nu rámis dainna borramušain maid guossoheimmet. Árbevirolaš sámi bohccobiergomális, čállá Elle Sáve iežas Instagram-kontos.

Rihčasmáhka birgui

Hárjánan lihkastagaiguin gárvánišgoahtá ávvumális.

Buđetmeastu lea mollejuvvon ja ruksesviidnasevsa lea gárvvis. Ruotnasat ja guobbarat leat giksan. Čoarbbealdeahkki lea báistojuvvon bánnos ja liggejuvvon rievttes temperatuvrii ommanis oktan biehčamiiguin.

Juoga vižžojuvvo galmmihanskábes. Unna lihtážis oránša bihtát.

Små biter av gul gelé i skål

NJÁLGÁT: Luomedilddi sáhttá maid borrat dego njálggisin jus it háliit geavahit dan borramuššii.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

Dá lea luomedildi. Mun liikon bidjat biergomállásii juoga mas lea rihčasmáhkka.

– Jokŋameastu sáhttá maid geavahuvvot jus dasa liiko buorebut, dadjá Elle Sáve.

Leat ollen málesteami maŋemuš oassái. Koahkkan ja biebmo-váikkuheaddjin lea Elle Sáve hárjánan bardit biepmu čábbát tallerkii.

Luomedildobihtát heivehuvvojit biepmu birra. Loahpas čiŋahuvvo maid ruotnasiiguin, ja govvideapmi sáhttá álgit.

Samisk festmåltid

HERSKO: Njálgga ávvumális lea gárvvis.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

Loga olles ráhkadanneavvaga vuolimusas artihkkalis.

– Biebmu lea eambbo go dušše birgen

Elle Sáve háliida movttiidahttit olbmuid borrat eambbo ruovttudahkan borramuša. Muhto manin lea dát nu dehálaš sutnje?

– Dutkan čájeha ahte ii leat dearvvašlaš borrat ultraprosesserejuvvon biepmu. Dasa lassin lea sihke nanaguoddevaš ja birasseasti borrat biepmu maid ieš ráhkada, dadjá son.

Les mer om ultraprosessert mat Denne maten ga utslag blant barn: Hadde dårligere fysisk form

Rabarbra

RABÁRBERAT: Okta dain báikkálaš biebmoávdnasiin maid Elle Sáve geavaha. Su Instagram-kontos ráhkada son earret eará rabárbersáftta.

Foto: Berit Roald / NTB scanpix

Elle Sáve sávvá ahte olbmot leat dihtomielalaččat das maid ostet ja borret.

– Sáhtát oažžut olu biebmoávdnasiid nuvttá jus ieš daid hágat meahcis. Lea maid buorre doarjut báikkálaš fitnodagaid.

Dál ii leat go borrat mállásiid, ja dan ilu beassá Elle Sáve bearaš návddašit.

Dame viser frem et fat med middag på

BOAĐUS: Ávvumális lea giksan ja bearaš beassá návddašišgoahtit dan.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK