Kveana- ja sámegiel-gielddus skuvlagárddis. Sáme- ja kveanamánát geat sáddejuvvojedje internáhtaide. Rápmi ja liigebálká oahpaheddjiide geat ledje čeahpit dáruiduhttit sáme- ja kveanamánáid.
Diet leat oasážat ovddeš dáruiduhttinpolitihkas, Norgga historjjás.
– Mii leat guhká fuomášuhttán guorahallandárbbu dáruiduhttima váikkuhusaide – sihke kveanaid ja sápmelaččaid hárrái. Danin leatge ilus ahte ášši ovddiduvvo Stuorradiggái.
Dán čállába Trygg Jakola ja Hilja Huru preassadieđáhusas, maŋŋá go bođii ovdan ahte Sosialisttalaš Gurutbellodat boahtá evttohit ahte Norgga eiseválddit ásahit guorahallan- ja soabadankommišuvnna – mii maiddái gohčoduvvo duohtavuođakommišuvdna.
– Šállošeapmi ii doarvái
– Soabadeapmi livččii ulbmil kommišuvnna ásahemiin. Sápmelaččaide leat gal moddii juo šállošan dáruiduhttima.
– Muhto jos odne galgat buoridit dili, de ii leat doarvái šállošemiin.
Nu celkkii Kirsti Bergstø (SG) moatte beaivve áige.
EVTTOHEADDJI: Sosialisttalaš Gurutbellodaga stuorradiggeáirras ja Unjárgga nisu Kirsti Bergstø, dat iežas bellodaga ovddas boahtá Stuorradiggái evttohit duohtavuođakommišuvnna ásaheami.
Foto: NRK- Loga maiddái: Dát ealáskahtášii kveanaid giela ja kultuvrra
– Gávdnojit politihkkárat geat dadjet ahte dáruiduhttin ii leamaš
– Dát lea gal juoga mii livččii áigá juo galgan ásahuvvot. Muhto buoret maŋŋit go ii goassige.
Dán dadjá ges skuvlahistorihkkár Svein Lund, gii dovdá dáruiduhttima váikkuhusaid bures.
Duohtavuođakommišuvnna ásaheami dárbbu čilge earret eará ná:
– Dat han gávdnojit ain politihkkárat geat čuoččohit ahte dáruiduhttin lei buorre – dahje ahte dáruiduhttin ii leat goassige oppa geavvan ge.
Háliida Ovddádusbellodat-olbmuid miellahttun
HUI MIELAS KOMMIŠUVDNII: 2003:s lei Svein Lund okta sis geat čohkkegohte ovddeš skuvlaohppiid ja internáhttamánáid muitalusaid ja vásáhusaid, ja almmuhedje dáid Sámi Skuvlahistorjjá guđaoasat girjeráidui.
Foto: Klemet Anders Sara / NRK– Don leat breavas čállán Kirsti Bergstøi ahte duohtavuođakommišuvnnas ferte leat viiddis politihkalaš ovddasteapmi. Čilges dien.
– Mun lean smiehttan veahá daid lávdegottiid mat ovdal lea leamašan, ovdamearkka dihtii Sámelávdegoddi mii ásahuvvui 1956:s, dahje dan nu gohčoduvvon Riddoguolástanlávdegotti.
– Guktuid lávdegottiid oktavuođas geavai nu ahte sii ledje siskkáldasat lávdegottis ovttaoaivilis loahpacealkámušain. Muhto maŋŋá lávdegottiid bargguid, de šadde olgguldas vuostecealkámušat.
– Ovdamearkka dihtii Riddoguolástanlávdegotti árvalus, maid Norgga ráđđehus maŋŋá hilggui. Danin sávašin mun ahte duohtavuođakommišuvnna miellahtut galggašedje leat dakkárat geat eai buohkat leat álggus ovttaoaivilis, vai buot oaivilat bohtet ovdan lávdegottis.
– Nu ahte mun sávan ahte bovdejit maiddái vaikko Ovddádusbellodat- ja «Etnisk og demokratisk likeverd»-ovddasteddjiid kommišuvnna miellahttun, oaivvilda Svein Lund.
– Áinnas dakkárat geat dorjo dáruiduhttima miellahttun. Dalle lea vejolaš ahte sii ohppet veahá, lasiha skuvlahistorihkkár.
– Dárbbašit máhtu
– Lea čielggas ahte eiseválddit áigo jávkadit sihke kveana- ja sámegielaid. Kommišuvdna galggašii guorahallat guktuid álbmogiid gillámušaid dáruiduhttinpolitihkas, čállába kveanasearvvi ovddasteaddji-guovttos Trygg Jakola ja Hilja Huru.
– Mii dárbbašit máhtu jos galgat soabadit ja addit ándagassii. Ovttaskasolbmuid vásáhusaid ja historjjáid bokte lea vejolaš čilget eiseválddiid vearredaguid kveanaid ja sápmelaččaid vuostá, lasiheaba.
Sosialisttalaš Gurutbellodat ovddida ášši Stuorradiggái ovdal juovllaid.
Lea ain eahpečielggas šattašgo Stuorradikki eanetlohku doarjut evttohusa.
