Hopp til innhold

Kveanasearvi: – Áinnas duohtavuođakommišuvdna

– Mii leat guhká fuomášuhttán guorahallandárbbu dáruiduhttima váikkuhusaide, cealkiba kveanasearvvi njunnoš-guovttos.

Trygg Jakola og Hilja Huru

OVDDASTEABA KVEANAID: Norgga Kveanaid Searvvi nubbijođiheaddji Trygg Jakola, ja searvvi jođiheaddji Hilja Huru.

Foto: Heidi Nilima Monsen

Kveana- ja sámegiel-gielddus skuvlagárddis. Sáme- ja kveanamánát geat sáddejuvvojedje internáhtaide. Rápmi ja liigebálká oahpaheddjiide geat ledje čeahpit dáruiduhttit sáme- ja kveanamánáid.

Diet leat oasážat ovddeš dáruiduhttinpolitihkas, Norgga historjjás.

– Mii leat guhká fuomášuhttán guorahallandárbbu dáruiduhttima váikkuhusaide – sihke kveanaid ja sápmelaččaid hárrái. Danin leatge ilus ahte ášši ovddiduvvo Stuorradiggái.

Dán čállába Trygg Jakola ja Hilja Huru preassadieđáhusas, maŋŋá go bođii ovdan ahte Sosialisttalaš Gurutbellodat boahtá evttohit ahte Norgga eiseválddit ásahit guorahallan- ja soabadankommišuvnna – mii maiddái gohčoduvvo duohtavuođakommišuvdna.

– Šállošeapmi ii doarvái

– Soabadeapmi livččii ulbmil kommišuvnna ásahemiin. Sápmelaččaide leat gal moddii juo šállošan dáruiduhttima.

– Muhto jos odne galgat buoridit dili, de ii leat doarvái šállošemiin.

Nu celkkii Kirsti Bergstø (SG) moatte beaivve áige.

Kirsti Bergstø (SV) på Stortingets talerstol

EVTTOHEADDJI: Sosialisttalaš Gurutbellodaga stuorradiggeáirras ja Unjárgga nisu Kirsti Bergstø, dat iežas bellodaga ovddas boahtá Stuorradiggái evttohit duohtavuođakommišuvnna ásaheami.

Foto: NRK

– Gávdnojit politihkkárat geat dadjet ahte dáruiduhttin ii leamaš

– Dát lea gal juoga mii livččii áigá juo galgan ásahuvvot. Muhto buoret maŋŋit go ii goassige.

Dán dadjá ges skuvlahistorihkkár Svein Lund, gii dovdá dáruiduhttima váikkuhusaid bures.

Duohtavuođakommišuvnna ásaheami dárbbu čilge earret eará ná:

– Dat han gávdnojit ain politihkkárat geat čuoččohit ahte dáruiduhttin lei buorre – dahje ahte dáruiduhttin ii leat goassige oppa geavvan ge.

Háliida Ovddádusbellodat-olbmuid miellahttun

Festivalsjef Sara Beate Eira og Svein Lund, leder i Naturvenrforbundet i Kautokeino.

HUI MIELAS KOMMIŠUVDNII: 2003:s lei Svein Lund okta sis geat čohkkegohte ovddeš skuvlaohppiid ja internáhttamánáid muitalusaid ja vásáhusaid, ja almmuhedje dáid Sámi Skuvlahistorjjá guđaoasat girjeráidui.

Foto: Klemet Anders Sara / NRK

– Don leat breavas čállán Kirsti Bergstøi ahte duohtavuođakommišuvnnas ferte leat viiddis politihkalaš ovddasteapmi. Čilges dien.

– Mun lean smiehttan veahá daid lávdegottiid mat ovdal lea leamašan, ovdamearkka dihtii Sámelávdegoddi mii ásahuvvui 1956:s, dahje dan nu gohčoduvvon Riddoguolástanlávdegotti.

– Guktuid lávdegottiid oktavuođas geavai nu ahte sii ledje siskkáldasat lávdegottis ovttaoaivilis loahpacealkámušain. Muhto maŋŋá lávdegottiid bargguid, de šadde olgguldas vuostecealkámušat.

– Ovdamearkka dihtii Riddoguolástanlávdegotti árvalus, maid Norgga ráđđehus maŋŋá hilggui. Danin sávašin mun ahte duohtavuođakommišuvnna miellahtut galggašedje leat dakkárat geat eai buohkat leat álggus ovttaoaivilis, vai buot oaivilat bohtet ovdan lávdegottis.

– Nu ahte mun sávan ahte bovdejit maiddái vaikko Ovddádusbellodat- ja «Etnisk og demokratisk likeverd»-ovddasteddjiid kommišuvnna miellahttun, oaivvilda Svein Lund.

– Áinnas dakkárat geat dorjo dáruiduhttima miellahttun. Dalle lea vejolaš ahte sii ohppet veahá, lasiha skuvlahistorihkkár.

– Dárbbašit máhtu

– Lea čielggas ahte eiseválddit áigo jávkadit sihke kveana- ja sámegielaid. Kommišuvdna galggašii guorahallat guktuid álbmogiid gillámušaid dáruiduhttinpolitihkas, čállába kveanasearvvi ovddasteaddji-guovttos Trygg Jakola ja Hilja Huru.

– Mii dárbbašit máhtu jos galgat soabadit ja addit ándagassii. Ovttaskasolbmuid vásáhusaid ja historjjáid bokte lea vejolaš čilget eiseválddiid vearredaguid kveanaid ja sápmelaččaid vuostá, lasiheaba.

Sosialisttalaš Gurutbellodat ovddida ášši Stuorradiggái ovdal juovllaid.

Lea ain eahpečielggas šattašgo Stuorradikki eanetlohku doarjut evttohusa.

Korte nyheter

  • Fosen-rettssaken: Ba om frifinnelse

    I sin avsluttende prosedyre i rettssaken mot Fosen-aksjonistene i Oslo tingrett mandag, la aksjonistenes forsvarer Olaf Halvorsen Rønning ned påstand om at de 13 tiltalte i saken frifinnes.

    I sin prosedyre viste han blant annet til at de tiltalte handlet slik de gjorde fordi de opplevde at det i denne saken ikke fantes alternative ytringsformer for å få sentrale myndigheter til å erkjenne at det pågikk et menneskerettighetsbrudd i Norge, og få myndighetene til å følge opp en enstemmig dom fra Høyesterett.

    – Etter vårt syn er disse handlingene de har foretatt, rettmessige i lys av den retten de har etter Grunnloven og EMK til å ytre seg i fred, sier Rønning.

    Han trakk også fram at folk som har engasjert seg i saken hadde skrevet kronikker, arrangert lovlige demonstrasjoner, holdt appeller og skrevet leserinnlegg.

    Likevel hadde ikke regjeringen fått på plass en løsning som fikk menneskerettighetsbruddet til å opphøre.

    Aktoratet la fram påstand om at Fosen-aksjonistene bør straffes med bøter på 6000 kroner hver, eller fengsel i seks dager.

    12. april forkynnes dommen til de tiltalte.

  • 13 kunstnere fra Nordland får Statens kunstnerstipend

    12.000 kunstnere i alderen 20-80 år søkte om å motta Statens kunstnerstipend. Av dem har 13 fra Nordland fått det gjeve stipendet:

    Kristine Larmo

    Lasse Marhaug (bildet)

    Fredrik Tjærandsen

    Markus Johnsen Thonhaugen:

    Astrid Felicia Ardagh

    Thoralf Fagertun Karoline

    Una Moen

    Marianne Lauritsen

    Truls Krane Meby

    Cathinka Mæhlum

    Pernille Øiesvold Øien

    Marie Kristine Skogvang-Stork

    Mia Tian Stenbro

    Utvalgsleder i Statens kunstnerstipend, Arnfinn Bjerkestrand, forteller at det var hard konkurranse for å motta stipend.

    – Vi har 120 representantar i 23 komitear som har vurdert søknadene. De har gjort tøffe prioriteringer og svært mange kvalifiserte søkerere får avslag.

    Lasse Marhaug
    Foto: Presse