Hopp til innhold

Stuorradiggedieđáhus ealáskahtášii sin giela ja kultuvrra

Sosialisttalaš Gurutbellodat (SG) ovddidii Stuorradikki gieldalávdegotti 2017 bušeahtameannudeamis árvalusa mas bivddii ráđđehusa ovddidit sierra stuorradiggedieđáhusa kvena giela ja kultuvrra dili birra.

Norske Kveners forbund, Norgga Kvenaid Lihttu

Norgga Kvenaid Lihtu váldočálli Ivar Johnsen ja jođiheaddji, Hilja Lisa Huru.

Foto: Liisa Koivulehto

– Dákkár dieđáhus ii leat goassege ovdal almmuhuvvon, ja dat vuolggahivččii vejolašvuođa vuolggahit buriid ja ulbmillaš doaibmabijuid mat leat bures heivehuvvon garrasit uhkiduvvon kvena gillii.

Nu cealká Norgga Kvenaid Lihttu- Ruijan Kveeniliitto (NKF - RK), ja leat buriin mielain vuostáiváldán dieđuid SG árvalusas. Dál sii sávvet ahte eará Stuorradikki bellodagat čuovvulit ja dorjot SG árvalusa.

Vártnuhis dilis

– Kvena giella lea hui vártnuhis dilis, ja dál lea duođaid dárbu jođánis doaibmabijuide jus galggaš vejolašvuohta kvenagiela seailluhit. Stuorradiggedieđáhus oktan čuovvolemiin sierra doaibmabijuid bakte lea dárbbašlaš kvena giela ja kultuvrra áŋgiruššan mii boahtá ávkin olles kvena álbmogii. Dat nanne sihke báikegottiid ja kvena identiteahta, buorida eallinkvaliteahta ja bajásšaddaneavttuid kvenaide olles riikkas, cealká NKF – RK.

Ealáskahttima vuoruhit

Lihttu deattuha cealkámušastis ahte de gieldalávdegoddi ja Stuorradiggi dál sáhttet jorgalahttit guhkes áiggi negatiivva dili ja dagahit ahte giela- ja kultuvrra ealáskahttin duođaid vuoruhuvvo ja deattuhuvvo.

Kvenat leat okta dain álgočearddain davvin, geat ledje mielde huksemis davimus riikkaoasi. Divtte kvena giela ja kultuvrra fas adnojuvvot buori resursan Norggas, cealká Norgga Kvenaid Lihttu- Ruijan Kveeniliitto (NKF - RK).

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK