NRK Meny
Normal

Kommentára: Heivego "suolagálvvu" skeŋket?

«Leago son dat Gáivuona suohkan iešráđálaččat viggamen juohkigoahtit sámiid árbeeatnamiid sahtedohko - Ráisduottarháldi han lea sámiid eanan.» Nu čállá NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta.

Ráisduottarháldi på Halti

Ráisduottarháldi

Foto: Kent-Hugo Norheim / KUGO

De dál gal árvalivččen ahte Gáivuona suohkan Davvi Romssas attášii iežas eatnamiid Guovdageainnu suohkanii. Guovdageaidnulaččain leat vuomit, duoddarat ja jávrrit, muhto mearragáddi gal vel váillošii. Ávvuskeaŋkan go Guovdageainnu suohkan deavdá 175 jagi 2026:s. Ja ráhkadivččen gal velá Facebook-siiddu, nu ahte evttohus albmaláhkái beakkášii. Jáhkášin ahte Guovdageainnu sátnejođiheaddji mojohalašii seamma govdadit go Suoma presideanta dahká go gullá ahte Gáivuona suohkan áiggošii addit Ráisduottarhálddi čohka Supmii 100 jagi iehčanasvuođa ávvoskeaŋkan. Jos Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara ii máhteš humppá dánsestit nugo Suoma presideanta Sauli Niinistö, de han gal várra bidjala luođi Gáivutnii go leat juo nu árvasat.

Nils Johan Heatta, direktør NRK Sápmi

NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta

Foto: Ole Kaland / NRK

Leago son dat Gáivuona suohkan iešráđálaččat viggamen juohkigoahtit sámiid árbeeatnamiid sahtedohko - Ráisduottarháldi han lea sámiid eanan. Ja nu dat gal dáidá leamaš dan rájes go sápmelaš bođii dáidda jalges duoddariidda, dáidda ruššá vákkiide, dáidda ollu vuonaide ja juovvás váriide. Oppanassiige dáidda fiinna duovdagiidda. Eai ovttage báhpirii galgga min máttut leat čállán ahte attášedje daid vierrásiid háldui - eai makkárge soahpamušaid leat min máttut dahkan árbeeatnama juogadeami hárrái. Ollu sámiid mielas leat vierrásat oamastallagoahtán min eatnamiid ja min riggodagaid, vaikko juridihkalaččat lea stuorra eahpádus das ahte sii dal livčče dat rivttes oamasteaddjit.

Sáhttá gal dieđusge jearralit leago oppa veara ge bážaniid gealdit Ráisduottarhálddi juovvás čohka dihte, man ii sáhte masage atnit? Ii han doppe leat bohccuidege guohtun - dušše geađgi ja juovva. Muhto sáhttá han dieđusge maid jearralit leago oppanassiige dohkálaš geahččalit skeŋket viidáseappot vierrasiidda juoga man ollugat atnet juo suolagálvun. Makkár morála galgá dákkár dagu stivret? Vel oktii dajašin - ollu sámit eai leat dohkkehan ahte dát livččii dážaid eana. Norggabeale sámediggepresideanta gal ii speadjo gieđaid dien evttohussii, inge leat gal oaidnán earáge sápmelaš njunnošiid dan dahkamen.

Šaddá miellagiddevaš oaidnit maid Norgga stáhtaministtar dahká - buressivdnida go Gáivuona suohkana árvalusa, vai atná go sámiid oaivila dán áššis dehálažžan. Gal mii sáhttit vissásit ohcat čuoggáid ja paragráfaid iešguđetlágan dokumeanttain ja konvenšuvnnain, muhto fertet gal jura alla hearráin vuordit ahte dábálaš jierpmi mielde maid sáhttá mearridit. Ii leat dárbu riidduide álo hásttuhit, baicce geahččalit juobe muhtumin ge garvvášit daid. Dahje juo muitalit nugo stuorra oassi Sámis atnet - dát han gullá sámiide.