Hopp til innhold

Kárášjoga eatnamiid diggeášši loahpahuvvon

Meahcceduopmostuolu diggeášši Kárášjoga eatnamiid hárrái lea loahpahuvvon. Golbma vahkku leat lágastallan.

15.000 siiddu áššebáhpárat leat ovddiduvvon Meahcceduopmostullui ja olu vihtanat leat leamaš čilgemin dan golmma beali ovddas, geat leat ođđajagimánu ovccát beaivve rájes lágastallan.

Justa goas Meahcceduopmostuollu buktá iežas cealkámuša dán diggeáššis ii leat vel sihkar, muhto dat ii šatta gal ovdal beassážiid, dadje dikkis go loahpahedje diggeášši.

Finnmárkokommišuvnna eanetlohku almmuhii 2019;is ahte Kárášjohka gullá báikkálaš olbmuide ja dasa eai lean Finnmárkkuopmodat (FeFo) ovtta oaivilis. Nu manai ge ášši Meahcceduopmostullui gos dál leat golbma vahkku lágastallan.

Les saken på norsk.

Korte nyheter

  • Dál čuvggoda gitta mihcamáraide

    Odne, vuossárgga, lea giđđajorggáldat.

    Giđđajorggáldat beaivvi njukčamánus lea idja ja beaivi lihka guhki. Ja dál čuvggoda gitta mihcamáraide geassemánus.

    Viimmat fas čuvggoda, muhto Davvi-Norggas fertet vuordit veahá vel ovdalgo giđđadálki beassat návddašit. Dan dadjá meteorologa Matilda Hallerstig.

    – Gaskavahku rájes galbma biekkat davit guovlluin ja alladeatta dagaha buolašcehkiid Davvi-Norggas.

    Vaikko galgá buolaštit de son dieđiha maid čáppa dálki ja beaivvádat davit guovlluin.

    Les på norsk.

    Stokmarknes i Vesterålen med sol og snø.
    Foto: Svein Antonsen
  • Ná oaivvildit bissehit dálkkádatrievdademiid

    Vaikko vávjit jo dálkkádatrievdadusaid, de lea ain vejolaš daid bissehit, cealká ON:a dálkkádatpanela.

    Dálkkádatpanelas oaivvildit iešguđet doaibmabijuin sáhttit olahit Paris-šiehtadusa mihtuid. Muhtin dáin leat ruoná energiija, vuovdegilvimin ja borrandábiid bokte.

    ON:a dálkkádatraporttas mii almmuhuvvui odne boahtá ovdán ahte dálkkádatroassu váikkuha sihke olbmuide ja ekovuogádagaide.

    CO₂-luoitin ferte geahpeduvvot gaskkal 30 ja 55 proseanttaiguin jos galgá rievdadusaid bissehit ja olahit Paris-šiehtadusa mihtuid.

    ON:a dálkkádatpanela jođiheaddji (IPCC), Hoesung Lee, dadjá ahte raportta bokte váruhit olbmuid, muhto buktet maiddái doaivaga.

    Les på norsk.

    Leder i IPCC, Hoesung Lee, under fremleggelsen av FNs klimapanels siste synteserapport.
    Foto: Skjermdump / IPCC
  • Vuosttaš kveana girječálli romána almmuhuvvon

    Kveanabeaivvi, mii ávvuduvvo njukčamánu 16.beaivvi, almmuhii Iđut-lágádus kveana romána «Johannes».

    Alf Nilsen-Børsskog (1928-2014) Bissojogas eret, Finnmárkkus, lea čállan romána.

    Son leage vuosttaš girječálli gii čálii kveanagillii. Vaikko kveana ii dohkkehuvvon giellan ovdal cuoŋumánu 2005, jagi maŋŋel go čálligođii románaid, de dattetge čálii iežas eatnigillii, kveanagillii.

    Johannes forside bok.
    Foto: Iđut