Hopp til innhold

Háliida politiijaoahpahusa Finnmárkui

Finnmárkku politiijameašttir Elle Katrine Hætta lea fuolastuvvan go oahppan politiijat eai hálit bargat davvisámi boaittobeal guovlluin. Dál son ohcala čovdosiid dán hástalussii.

Politimester i Finnmark, Ellen Katrine Hætta

Finnmárkku politiijameašttir Ellen Katrine Hætta jáhkká ahte livčče álkibut oččodit eanet finnmárkulaččaid ja sápmelaččaid politiijaohppui jus oahppu livčče Finnmárkkus. 

Foto: Arne Egil Tønset / NRK

– Lea hui álki oažžut alla oahppan ja čeahpes politiijaid bargat Finnmárkkus. Muhto sii eai biso dáppe guhká. Dát buktá eahpesihkkaris dili.

Ollu davvisámi boaittobeal guovlluin rahčet oažžut politiijaid bargui.

Finnmárkku politiijameašttir Ellen Katrine Hætta jáhkká ovtta siva dasa lea ahte ođđa, oahppan politiijat eai leat hárjánan smávva gilážiin bargat.

Son ohcala danin nuorra olbmuid geat juo orrot Finnmárkku boaittobeal báikkiin.

– Jus livččii gáiddusoahppu dáppe davvin, de nagodivččiimet oččodit eanet Finnmárkulaččaid ja sápmelaččaid politiijaohppui.

Finnmárkkus karriearavejolašvuohta

Finnmárkkus eai leat heaittihuvvon dahje sirdojuvvon bargosajit nu mot ovdamearkka dihte Lulli-Norggas. Finnmárkkus lea guhkes gaskkaid geažil bággu atnit bargiid juohke sajis, čilge Hætta.

– Erenoamážit nuorat berrešedje oaidnit ahte Finnmárkkus lea karriearavejolašvuohta, dadjá son.

Diehtosiida i Kautokeino

Sámi allaskuvla Guovdageainnus lea okta Norgga 24 allaskuvllas. Váldomihttun lea nannet sámi gelbbolašvuođa.

Foto: Liv Inger Somby

Politiijaoahppu Sámi allaskuvlii

Norgga Politiija allaskuvlla davimus oahppobáiki lea Bådåddjos. Dasa lassin leat oahppobáikkit Oslos ja Stavernis.

Finnmárkku politiijameašttir Ellen Katrine Hætta ávžžuha Politiija allaskuvlla dál ovttasbargagoahtit muhtun Finnmárkku oahppoásahusain, dego Sámi allaskuvllain Guovdageainnus.

– Dáppe livčče oahppit oassin smávva servodagas ja sii oahpašedje mot bargat fápmu rollas dákkár báikkis.

– Dákkár ovttasbargu attašii erenoamáš gelbbolašvuođa ja maid stuorát ipmárdusa sámi ja finnmárkulaččaid árvvuide.

Gunvor Guttorm

Sámi Allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm.

Foto: Marie Elise Nystad

– Gergosat digaštallat

Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm muitala ahte lea leamaš sáhka ovttasbarggus moadde jagi áigi. Muhto ášši ii leat ovdánan. Son lohká initiatiiva ferte boahtit Politiija allaskuvllas.

– Mii leat gergosat ságastallat. Sáhttá leat vejolaš ovttasbargat nu guhká go sii váldet váldoovddasvástádusa.

– Mis ii leat diekkár gelbbolašvuohta mii politiijaoahpus gáibiduvvo, lohká Guttorm.

Ellen Katrine Hætta dadjá ahte Politiija allaskuvla ii leat doarvái duođalaččat árvvoštallan dán árvalusa. Son lohká dehálažžan ahte sámi politihkkárat loktejit politiijagáiddusoahpu eiseválddiide.

Mikkel Eskil Mikkelsen

Sámediggeráđđi ja doaibmi sámediggepresideanta Mikkel Eskil Mikkelsen.

Foto: Tor Egil Rasmussen / NRK

Sámediggeráđđi ja doaibmi sámediggepresideanta Mikkel Eskil Mikkelsen áigu eiseválddiide buktit ovdan Finnmárkku politiijameašttira sávaldaga.

– Mun oainnán movt Bådåddjos nannejedje sámi beliid politiijaallaskuvllas go das lei sáhka, dadjá Mikkelsen.

Ohppet bálvalit olles álbmoga

Bådåddjo Politiija Allaskuvlla rektor Nina Skarpenes čállá e-poasttas NRK:i ahte son mielas searvvašii árvvoštallat ovttasbargovejolašvuođaid. Son doarju Hætta áigumušaid oččodit eanet sámi politiijastudeanttaid.

– Muhto lea dattege nu ahte min studeanttat ohppet fállat politiijabálvalusaid olles álbmogii beroškeahttá das makkár kultuvrii sii gullet.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohcit oahpaheaddjiohppui - eambbosat háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohčamušain.

    Dan čájehit «Samordna opptak» logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektediehta ja medisiidna leat ain dat bivnnumus oahput.

    Ohcit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohciidlohku oahpaheaddjiohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.