Hopp til innhold

Guovddášbellodat sámediggeráđđái

Guovddášbellodaga Hans Ole Eira lea ođđa sámediggeráđđelahttu ođđajagis. Dán doaimmas lei Johttisápmelaččaid listu háliidan joatkit, muhto ráđi soabadallamiin šattai eará boađus.

Hans Ole Eira

Guovddášbellodaga Hans Ole Eira searvá sámediggeráđđai ođđajagimánu vuosttaš beaivve rájes

Foto: Johan Ante Utsi / NRK

– Munnje lea hui stuorra gudni beassat leat oassin Keskitalo-ráđis, ja lean hui ilus odne, lohká Hans Ole Eira.

Go dálá sámediggeráđđi vuođđuduvvui 2017:s de lei oassin soahpamušas ahte Åarjel-Saemiej Gïelh ja Johttisápmelaččaid listu galge juogadit ovtta ráđđelahttosaji.

Johttisápmelaččaid listtu áirras, Berit Marie E. Eira lea guokte jagi leamaš ráđis, ja dál galggai Ellinor Marita Jåma (Åarjel-Saemiej Gïelh) su sadjái.

Jåma válljii giđđat joatkit jođiheaddjin Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvis, ja nu ii váldde dattetge ráđđelahtu doaimma.

Gávdne čovdosa

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo rámida iežas ovttasbargoguimmiid. Preassadieđáhusastis dovddaha ahte lea ilus go ráđi ovttasbargu joatká soabalašvuođain.

– Mii šattaimet veaháš rievdadit šiehtadusa, ja mun lean ilus go buot bellodagat leat leamaš konstruktiivvalaččat, ja veahkkálaga ohcan čovdosiid, čállá Keskitalo.

Ii leat čiegus ášši ahte Johttisápmelaččaid listu ge lei háliidit joatkit ráđis. Dattetge ii loga ođđa ráđđelahttu sis leamaš nu garra digaštallamiid áššis

– In sáhte lohkat ahte ledje nu garra šiehtadallamat, muhto dat dieđusge ledje šiehtadallamat, ja mii leat ovtta oaivilis ahte ná heive buoremusat. Johttisápmelaččaid listu lea dán maid dohkkehan, ja dalle lea viisot nu movt galgá, lohká Eira.

Det nye sametingsrådet 2017

Sámediggeráđđi mii vuođđuduvvui 2017:s. Johttisápmelaččaid listtu Berit Marie P. E. Eira (nubbin olgeš ravddas) lea ráđđelahttu vel dán jagi lohppii.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

– In dieđe rievdá go olus mii ge

Norgga Sámiid Riikasearvi (NSR), Guovddášbellodat, Johttisápmelaččaid listu, ja Åarjel-Saemiej Gïelh jotket ovttasbargguin, vaikko sii leat ge rievdadan ovttasbargošiehtadusa.

Sámediggeráđis lei Berit Marie P. E. Eira ovddasvástádus gozihit earret eará dáid áššiid: Boraspiret, duodji, árbevirolaš máhttu, kulturmuittut ja vistesuodjalus ja sámedikki vuorrasiidráđđi.

Hans Ole Eira ii dieđe vuos man láhkai jienasteaddjit ođđajagis vuhttet ahte son lea ođđa ráđđelahttu.

– Gažaldat lea rievdá go dál olus mii ge das maid Johttisápmelaččaid listtu áirras lea doaimmahan dássážii, ja go mon ges válddán badjelasas barggu.

Ii leat vuos mearriduvvon ge makkár áššiid Guovddášbellodaga áirras galgá gozihit.

– Mu suorgi lea ealáhuspolitihkka nu ahte doppe dieđusge sáhttá juoga rievdadus boahtit. Mun in leat ožžon vel dieđu makkár surggiid mon galggan gozihit, lohká Eira.

– Nie leat šiehtadallamat

Berit Marie P. E. Eira

Johttisápmelaččaid listtu Berit Marie P. E. Eira.

Foto: Liv Inger Somby

Sámedikki ráđi ođđa šiehtadus mielddisbuktá maid ahte Johttisápmelaččaid listtu Berit Marie P. E. Eira álgá Sámedikki ealáhus- ja kulturlávdegotti nubbinjođiheaddjin.

Eira lohká ahte sidjiide fállojuvvui dát doaibma, ja sii válde dan.

Gažaldahkii lea go son beahtahallan go ii beassan joatkit ráđis vástida son ná:

– Leimmet sávvan ráđđelahttosaji, muhto nie leat šiehtadallamat, lohká Eira.

Sámediggeráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan, ja ovddasvástida beaivválaš politihkkalaš doaimma.

Korte nyheter

  • Sámi magasiidna reastaluvvan

    Sis ja Nuorta Finnmárkku diggegoddi celkkii ikte ahte Isámi Press AS reastaluvvá. Ledje guokte ovddeš bargi geat gáibideigga searvvi reastaluvvat, čállá iFinnmark.

    – Mis lea ain oktavuohta ja eai leat makkárge bahča dovddut min gaskka. Mii leat buohkat dieđus váivvis go ná manai, lohká Sámi Magasiinna beaivválaš- ja stivrrajođiheaddji Jan Skoglund Paltto iFinnmárkui.

    Ovdalaš juovllaid bođii diehtu ahte Sámi Magasiidna gártá máksit ruovttoluotta 4,4 miljovnna ruvnnu preassadoarjagis maid oaččui Mediabearráigeahčus, daningo magasiidna ii deavdán gáibádusa almmuheamis unnimusat 48 almmuhusa jagis.

    Sámi Magasiinnas lea dál birrasii 5 miljon ruvdnosaš vealgi, 4,4 miljovnna vealgi Mediabearráigehččui. Nu dieđihii Paltto sundái Finn Arne Selforsii. Diggegoddi oaivvilda Sámi Magasiinnas ii leat ruhta máksit velggiidis.

    Sámi ođasmagasiidna
    Foto: Fotomontasje: Medietilsynet
  • Boazodolliid buvttadanmáksu maŋŋona

    Romssa ja Finnmárkku boazodolliid buvttadanmávssu olggosmáksin sáhttá maŋŋonit máŋggain vahkuin. Nu čállá Stáhtahálddašeaddji preassadieđáhusas. Sivvan dása lea váilevaš duođaštusat ohcamušain ja go guovddáš eiseválddiid čielggadeapmi bođii maŋŋit.

    Reinsdyr
    Foto: Geir Olav Slåen
  • Edtjieh bussem Altaste Oslose vuejieh

    Jirreden aereden tsåahka uktsie Per Aslak Luuso jïh gøøkte jeatja aelkieh bussem Altaste vuejieh. Dah edtjieh Oslose vuejedh dan åvteste dah sijhtieh almetjh viehkiedidh daelie gosse SAS ij haelehth.

    – Tjuerieh viehkiedidh gosse maehtieh, Luuso jeahta.

    Daelie gosse SAS streike åtna, gellie giertieh ij haelehth. Gellie almetjh daelie Luusose ringkieh dan åvteste dah sijhtieh meatan bussesne årroeh. Gellie aaj sijhtieh Osloste Altase dan mænngan dåeriedidh.

    Luuso ussjede dah akte dygne nuhtjieh Oslose, gosse dah leah golme vuejiji. ‘

    Lohkh vielie daaroen gïelesne daesnie: