Hopp til innhold

Gielddahoavda heaitá beaivvát nala

Beannot vahku maŋŋil go Kárášjoga gieldda ođđa dearvvašvuođa- ja fuolahushoavda álggii virgái, de son heaitá beaivvát nala.

Reidun Boine

Gielddahoavda heittii beaivvát nala gieldda organisatuvrralaš váilivuođaid dihte. Dan son dahká organisatuvrralaš váilivuođaid dihte.

Foto: Marit Sofie Holmestrand

Kárášjoga gieldda dearvvašvuođa- ja fuolahushoavda, Reidun Boine, gearggai doaibmat virggis beannot vahku ovdal go mearridii beaivvát nala luohpat Kárášjoga gielddahoavdda virggis. Lea Ságat áviisa mii álggos čálii dán ášši birra odne.

Organisatuvrralaš váttisvuođat

Boine ákkastallá Ságat áviisii ahte gielddas leat organisatuvrralaš váttisvuođat, ja dat dagaha ahte mearrida luohpat virggis. Reidun Boine dadjá ahte son diđii ahte ii buot lea nu go livččii galgan, muhto son gal ii diehtán ahte dilli lei nu vearrát. Dilli duođaštuvvo dakko bakte go gielddas lea nu alla buozalmasvuohta, čállá Ságat.

Organisašuvnnalaš doaimma váilot

- Kárášjoga gieldda várresátnejođiheaddji ja doaibmi sátnejođiheaddji, John Nystad, lohka gullán ahte váilevaš organisašuvnnalaš doaimmat dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis leat sivvan dasa go Reidun Boine lea mearridan heaitit beaivit nala. Mii eai leat lihkostuvvan oažžut Reidun Boine ságaide.

Dearvvašvuođa- ja hálddašanfágalaš duogáš

Nystad dadjá ahte dieid beliid sii gal juo leat diehtán dás rájes go gieldda bealis bargagohte gealdda organisašuvdnakárttain, namalassii gávdnat jođiheaddji gii máhtášii ja geas lea dearvvašvuođaduogáš ja hálddašanduogáš.

Šálloša

Kárášjoga doaibmi sátnejođiheaddji, John Nystad, gal lohka sakka šállošit go son gulai ahte Boine lea mearridan heaitit. Son lohka gieldda áigumuššan gávdnat bargi gii sáhttá gieldda veahkehit eret dan dilis mas Kárášjoga gielda dál lea.

Eai vuorut

Kárášjoga ráđđeolmmái, Elfrid Boine, ii dáhto dál vuos dadjat olus eanet go ahte sii fertejit guorahallat dán dili mii dál lea čuožžiluvvon.

– Ášši ii čovdojuvvo danin go ášši ii vuoruhuvvo politihkalaččat. Dan dadjá Kárášjogha doaibma sátnejođiheaddji, ja lohka politihkkalaš dásis bures diehtit ahte Kárášjoga dearvvašvuođasuorggis leat váttisvuođat ja hástalusat. Dattetge oro dáhtu vuoruhit ášši vai dilli njuolgá. Nu dadjá John Nytsad ja lohka ovddit ággi vuoruheamit dál dagahit ahte sii dál šaddet rahčat.

Korte nyheter

  • Háliidit rievdadit lága vai ii leat nu álki "váldit" eatnamiid

    Fovsen-ášši oktavuođas lea alla konfliktadássi. Ja dál evttohuvvoge, ahte lága galggašii rievdadit vai garvit dákkárii dáhpáhuvvamis šat.

    Bieggafámu ja boazodoalu gaskasaš sierraoaivilvuođat Fovsenis vuođđuduvvet 1959 bággolonistanláhkii. Dát láhka addá vuoigatvuođa váldit ja geavahit eatnamiid maid earát eaiggáduššet, namalassii bággolotnut eatnamiid.

    – Dien áigge ii lean Norggas makkárge olmmošvuoigatvuođaláhka fámus, eaige lean mearridan čuovvut riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušaidge, dadjá UiT riektedieđaprofessor Øyvind Ravna. Son jođiha láhkalávdegotti, mii evttoha rievdadit dán lága go oaivvildit ahte dat ii heive dálá áigái.

    Dálá lága mielde sáhttá huksejeaddji geavahišgoahtit eatnamiid ovdalgo lea čielggas mo dat váikkuha daidda geaidda dat guoská.

    – Fovsen-duopmu lea čájehan ahte dát ii leat dušše unohas ja divrras stáhtii, muhto maiddái čuohcá Norgga beaggimii riektestáhtan, dadjá Ravna.

    Sámediggi lea árvvoštallan láhkarievdadusa evttohusa, ja dál loahpalaččat árvvoštallet dan ovttasráđiid Eana- ja biebmodepartemeanttain, ráđđehusain ja Stuorradikkiin.

  • Jávkadan getkkiid Finnmárkkus

    Stáhta luonddubearráigeahčču lea jávkadan guokte geatkki ja ovtta čivgageatkki Galmmat guovllus Anárjoga álbmotmeahcis.
    Dan dahket maŋŋá go Kárášjoga máttabeale orohagat leat olu massán bohccuid geatkái. Diimmá cuoŋománu rájes lea geatki speadjan oktiibuot 86 sávzza ja bohcco Romssas ja Finnmárkkus.

  • Sámi jienastuslohkui dieđihan olu olbmot

    Norgga Sámedikki jienastuslohkui leat dieđihan dán jagi álggu rájes birrasii 1000 olbmo.
    Dál leat dieđihan 16 - 20 olbmo gaskamearálaččat juohke beaivve sámi jienastuslohkui, muitala čoahkkinjođihangotti jođiheaddji Tom Sottinen. 2019:s ledje sámi jienastuslogus 18.099 olbmo ja maŋimuš virggálaš lohku čájeha, ahte dál leat 20.545 olbmo mielde sámi jienastuslogus. Na stuorra beroštupmái sáhttet váikkuhit máŋga ášši ja okta lea Fovsen-ášši, dadjá Sottinen. Vaikko čoahkkinjođihangotti jođiheaddji leage ilus go nu ollugat dieđihit iežaset jienastuslohkui de muittuha son, ahte buohkat eai beasa liikká mielde. -Sii fertejit vuos dárkkistit ahte sii geat leat dieđihan jienastuslohkui devdet buot dáid eavttuid beassat sámi jienastuslohkui.

    Sámediggi
    Foto: Malene Gaino Buljo / NRK