Hopp til innhold

«Drømmestipendet» geigejuvvui Deanu niidii

Nuorra sámi nieida oaččui 10 000 ruvnnu sturrosaš ruhtaskeaŋka

Ella Marie Hætta Isaksen čuovuhuvvo govvačájáhussii

Ella Marie Hætta Isaksen ii diehtán govvačájáhusas maidige, danne hirbmástuvai sakka og oinnii daid olu govaid maid Ebba Joks lei heŋgon seinniide.

Ella Marie Hætta Isaksen lea 18 jagi boaris, muhto lea juo geargan neavttašit ja lávlut lávddis badjel logi jagi. Gieskat finadii son doaluin ruovttu gielddas, doppe ollugat rámidedje su, ja dasa lassin oaččui son vel «Norsk Tippinga Drømmestipend».

Ella Marie Hætta Isaksen

Ella Marie Hætta Isaksen oaččui Norsk Tippingas 10 000 ruvnnu

Foto: Anne Olli

Erenoamáš beaivi duorastat geassemánu 2. beaivi

Ella Marie ovddeš oahpaheaddji Deanu kulturskuvllas, Ebba Joks, lei ráhkadan govvačájáhusa mas sáhtii oaidnit Ella Marie ieš guđetge agis Deanu kulturskuvllas. Dán čájáhusas ii diehttán Ella Marie maidige, danne hirpmástuvai son sakka go beasai oaidnit daid olu govaid maid Ebba lei heŋgon seinniide.

Ella Marie Hætta Isaksena buoremus beaivi

Ella Marie Hætta Isaksena buoremus beaivi dássážii, nu son lohká ieš. Ja dan gal oaidná maiddái dás

Foto: Anne Olli

Dán beaivvi geigii maid Norsk Tipping Ella Mariei «Drømmestipeandda» 10 000 ruvnnu. Ja dán seamma beaivvi lei son maid leamaš njálmmálaš eksámenis Álttá Joatkkaskuvllas, ja das oaččui son buoremus árvosáni, guđeža.

Deanus doaluin beasai son maid lávlut lávddis. Lávllui iežas Sámi Grand Prixa vuoitolávlaga «Luoddaearru» ja vel nuppi lávlaga masa ieš vel čuojahii flygeliin.

Son neavttašii maid, čájehii monologa mainna lihkostuvai bures, go das nagadii čájehit hui lunddolaččat dovdduid.

Deanu sátnejođiheaddji Frank M. Ingilæ giitalii Ella Marie, logai son lea leamaš buorre ambassadevran Detnui. Ella Marie lea áinnat mátkkoštan Deanu Kulturskuvlla mielde maiddái olgoriikkas, nugo Fearasulluin, Islánddas, Suomas ja Duiskkas.

Ja iežas dat gal lohká áigut šaddat neavttárin, iiba sáhtege eará barggu jurddašit. Lávdái son fertešii beassat.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK