Hopp til innhold

Elise Lodde rohke muitočájáhus

Dáiddár Elise Lodde jámii 2003:s, muhto dál leat su govat čohkkejuvvon maŋimuš geardde čájáhussii Grenseland museai Girkonjárggas.

Elise Lodde
Foto: Ánne Olli / NRK

Vinterryper
Foto: Ánne Olli / NRK

Elise Lodde lei máŋggasuorggat dáiddár. Son málii govaid, gođii, čulddii ja dearppaid stovllaiguin ránuid. Dál leat su dáidagat maŋimuš heave čohkkejuvvon čájáhussii. Ledjege su mánát ja mánáidmánát geat dahtto fulkkiid lágidit čájáhusa, danne go Elise dálus gávdne badjel 90 dáidaga maid son lei gárvvistan.

Čohkkejuvvon vuovdit

Elise Lodde maŋimuš dáidagat leat dál čohkkejuvvon vuovdinčájáhussii. Čájáhus rahpui njukčamánu álggus ja bistá gitta cuoŋománu 16. beaivái. Grenselandsmuseas lea vejolas fitnat geahčadeamen su dáidagiid.

Erenoamáš muoŧŧá

Reidun Vælidalu
Foto: Ánne Olli / NRK

Elise Lodde muoŧŧala Reidun Vælidalu dat dahto Elise maŋisboahtit lágidit vuovdinčájáhusa. Reidun muitalage muoŧás lean erenoamáš olmmožin. Son lei álo buori mielas, doppe gos Elise lei, doppe lei mokta. - Son lei dego ealli silba. Nu govahallá Reidun Vælidalu muoŧŧá-rohkes.

Dáiddárin eallenagi

Reidun Vælidalu muitala muoŧás álo bargan dáiddárin. Nuorran son duddjui olu, muhto dáđistaga álggii son njuohtat govaid, čuoldit ja gođđit seaidneránuid stovllaiguin. Vælidálu ii riekta dieđe goas Elise njuođai, go hárve son oinnii su njuohtamin govaid. Son lea gal gullan ahte died bargguid dagai álo arrat iđđedis, dalle go beaivváš badjánii. Dalle son liikui bargat, go iđđedis lei dávjá erenoamaš čuovga, muitala Elise muoŧŧal,Reidun Vælidalu.

Rituell dans i båt : Elise Lodde
Foto: Ánne Olli / NRK

Elise Lodde čálii maid divttaid, muhto dušše ovtta lea almmuhan, Ságat aviissas. Divtta gohčodii "Gievrrat go soaját"

Geahččalin girdilit. Girdilit ruohttasiin báhtui. Gádden ahte soaját dat eai guotte. Vaikke ruohttasat leamaš lean nannosat Čiekŋalasas váimmustan ledje návccat, mat mus leamaš lean gievrrat go soaját.

Ung kvinne med tårer: Elise Lodde
Foto: Ánne Olli / NRK

Elise Loddes leat leamaš dáiddačájáhusat maiddái olgoriikkas.son jođašii maid oahppomátkiin Pariissas, Ostendes Belgias ja Gøteborggas. Vaikke sus ii lean erenoamaš alitoahppu, de lei son dattege erenoamaš, máŋggasuorggat dáiddár.

Stauran i Hamningberg: Elise Lodde
Foto: Ánne Olli / NRK

Gula jearahallama Reidun Vælidaluin

Korte nyheter

  • Heaitá stáhtahálddašeaddjin

    Loga dárogilli.

    Elisabeth Vik Aspaker heaitá Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddjin. Son lea leamaš doaimmas vihtta jagi.

    Dan dieđiha iFinnmark áviisa.

    Son nammaduvvui stáhtahálddašeaddjin 2019:is. Son joatká doaimmas jagi lohppii, ii ge loga áigut ođđa áigodahkii ohcat.

    Son lohká áviisii ahte maŋimuš áiggiid lea leamaš lossat pandemiija, soađi ja boazolohkamiid geažil.

    – Lea ollislaš árvvoštallan. Leat leamaš garra jagit stáhtahálddašeaddjin, ja lean dál agis gos jurddašan mannat ealáhahkii. Ii ge dearvvašvuohta leat šat áibbas buorre, dadjá son.

    Logi Kárášjoga badjeolbmo ožžo dieđu ahte stáhta gáibidii badjeolbmuid máksit oasi stáhta goluin, maid boazolohkamat dagahedje dálvet 2022.

    Statsforvalter Elisabeth Vik Aspaker under Pridefeiringa i Vadsø.
    Foto: Sidsel Vik
  • Divvun: – Stoerre teknologijesïelth eah saemien teknologijide geehpehth

    Saemien soptsestimmieteknologije båata daan jaepien. Saemien gïeleteknologijen evtiedimmiedåehkie UiTsne teknologijem dorjeme.

    Inga Lill Sigga Mikkelsen gïeledotkijine Divvunisnie barka. Jeahta dah stoerre teknologijesïelth eah nuekies saemien teknologijide geehpehth.

    – Ibie serveri sïjse båetieh jalhts jïjtje barkoem dorjeme mij aalkoealmetjh- jïh unnebelåhkoegïelh daarpesjieh, Mikkelsen jeahta.

    – Jis ibie maehtieh saemiestidh jïjtje gåetesne, aalvere gaajhkide aalkoealmetjigïelide, dïhte jåarhka.

    Saemien staeriedimmiekontrollh mij jaepien 2007 böötin, aaj dåeriesmoerh teknologisïeltigujmie, v.g. Google jïh Microsoft, råakedamme.

    Maahta staeriedimmiekontrolle datovresne gibredh, mohte gellieh sïelth jïh skuvlh balve-dïenesjh nuhtjieh, v.g. Office 365 jïh Google Docs.

    Saemien staeriedimmiekontrolle gaskeviermesne lea goh programmelissie, tjoerh gaskeviermeste gibredh.

    Divvun tuhtjieh saemien staeriedimmiekontrollh gaskeviermesne eah seamma buerie goh daaroengïelesne jallh englaanten gïele juhtieh.

    – Jis saemien gïele edtja jieledh, tjoerh gïelem nuhtjedh, Inga-Lill Sigga Mikkelsen jeahta.

    – Mijjese vihkeles gaajhkh maehtieh tjaeledh jïh lohkedh jïjtje gieline, aaj saemiengielesne, Googlen kommunikasjovnedirektööre Sondre Ronander aktine e-påastesne NRKse tjaala.

    – Googlen ambisjovne lea ihke gaajhkh maehtieh dej gïelem tjaeledh gaskeviermesne akten biejjien. Mijjieh fïerhten biejjien dennie aamhtsine barkeminie, jïh daelie vielie goh 100 gïelh jaksoes utnebe, dïhte jåarhka.

    Microsoften kommunikasjovnedirektööre jeahta dej kontovreprogrammevaaroe lea balvesne.

    Programmevåaroe mij daatovrese dorjeme leah jåhteme. Dellie applikasjovnedarjoje tjoerh applikasjovnide balvese juhtedh.

    Divvun svååroeh dam dorjeme, mohte balve-versjovne ij leah seamma buerie goh daaroengïelesne jallh englaanten gïelesne.

    Aaj vielie dåeriesmoerh båetieh gosse edtjh gaskeviermieversjovnem nuhtjedh, Divvun-dåehkien åejvie Sjur Nørstebø Moshagen jeahta.

    Se TV-saken her.

    Fire deltakere av paneldebatt som handler om tek-gigantenes behandling av urfolks og minioritetsspråk. Til høyre sitter Inga Lill Sigga Mikkelsen
    Foto: Solveig Norberg / NRK
  • – Gássjelisvuohta la ahte dá stuorra teknologijjavidnudagá e rabá sijá prográmmajt

    Sáme giellateknologijja rahtjá teknologijjavidnudagáj vuosstij

    Giellaguoradalle ja giellabargge mielas digitála åvddånahttem vaddá sihke máhttelisvuodajt ja hásstalusájt álggoálmmukgielajda.

    Divvun la sáme duollatjállemdárkástusáv ja boallobievdev dahkam, valla stuorra teknologijjavidnudagá e prográmmajt rabá sáme giellateknologijjaj.

    – Gássjelisvuohta la ahte dá stuorra teknologijjavidnudagá e rabá sijá software-prográmmajt ja masjijnajt sámegiellaj. Nav ahte mij dahkap sáme giellateknologijjav, valla mij ep oattjo dav prográmmajda majt ulmutja adni bæjválattjat, javllá gielladutke Inga Lill Sigga Mikkelsen, gut barggá Divvunin sáme giellateknologijjajn.

    Mikkelsena mielas viertti máhttet gielav adnet jus giella galggá bissot.

    – Dat dahká má ahte mij gudi lip sámegielaga, mij ep besa adnet iehtjama gielajt gå mij adnep digitála ræjdojt. Ja dat la huj alvos ássje, gå jus mijá giela galggi liehket bisso ja giela boahtteájgen, de vierttip mij máhttet adnet dajt juohkka ájnna oasen iellemis.

    Álggoálmmukgiellabargge Canadan ja New Zealandan aj hásstalusáj vásedi sijá álggoálmmukgielaj hárráj, ja giela e gávnnu duola dagu boallobievdijn.

    – Vuojnáv moadda hásstalusájt. Álggoálmmukgiela e vargga internehtan gávnnu, javllá Aiyana Twigg, guhti l gielladutke Canadan.

    Divvun la tjadádam tjåhkanimijt Googleijn ja Microsoftajn.

    – Tjåhkanime li læhkám hávsske ja buorre. Gássjelisvuohta la gå tjåhkanime maŋŋela ij mige sjatta, javllá Divvun-juohkusa jådediddje Sjur Nørstebø Moshagen.

    Google ja Microsoft vásstedi NRK:aj e-påsta baktu.

    – Midjij la ájnas gájka máhtti ietjasa gielav nehtan låhkåt ja tjállet, aj sámegiellaj. Mijá ájggomus la avta biejve doarjjot gájka gielajt ålles væráldin. Dát la barggo mij la jådån, ja dálla gávnnuji badjelasj 100 giela, tjállá Google guládallamdirekterra Sondre Renander.

    – Prográmma ma åvddåla dagáduvvin datåvråjda e desti dåjma, ja applikasjåvnnååvddånahtte hæhttuji aj ietjasa applikasjåvnåjt sirddet balvvaj (nehtaj), tjállá Microsoft guládallamdirekterra Pekka Isosomppi.

    Divvun vásstet návti li dahkam. Valla balvvaversjåvnnå ij la sæmmi buorre dagu dárogiellaj ja ieŋŋilsgiellaj.