Hopp til innhold

Dá lea Márkomeannu-prográmma 2118

Maid, 2118?! Jurddašatgo seamma go mun? Ahte dál han gal lea 2018? Muhto dá ii leat čállinmeattáhus.

Markomeannu

GÁLLOGIETTIS: Márkomeannu lágiduvvo Gállogiettis Nordlándda ja Romssa fylkkarájá alde Norgga bealde Sámis.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

Dán jagi fáddá Márkomeannu-festiválas lea ahte sii mahkáš lávkejit 100 jagi ovddos guvlui.

Jurdda lea ahte máilbmi lea mahkáš gopmáneame 2118:s, ja festivála lea dat áidna oadjebas sámi báiki go atomasoahti ja koloniseren lea billistan máilmmi.

Anne Henriette Reinås Nilut

Festiválajođiheaddji Anne Henriette Reinås Nilut.

Foto: Máret Biret Sárá Oskal / NRK

– Álgoálbmogat iežaset árbevirolaš máhtuin ja hutkáivuođain leat čihkosis eallán guhká. Márkomeanu festiválabáiki lea dat áidna báiki gos sápmelaččat besset leat nu ahte eai vuorjašuva, čállá festiválajođiheaddji Anne Henriette Reinås Nilut preassadieđáhusas.

Sámi daft punk

Earret eará čuojahit Felgen Orkester, Resirkulert ja Hanna Nutti festiválas.

– Dál mis lea prográmma maid 2118 ánssáša. Dás mii vilppastat maŋos dološ sáŋgáriiguin, ja geahččat ovddas guvlui ođđa ja boahtteáiggi násttiiguin, lohká Reinås Nilut.

Ja AKKIL-joavku čuojaha nai, ja dán joavkku konseapta lea ahte sin identitehta lea čiegus.

AKKIL

AKKIL.

Foto: Preassagovva

– Festiválii lea stuorra ášši go leat fidnen AKKILa festiválii, go artista ii láve muđui čuojahit lávddi alde. Dáhkidat ahte it beasa diehtit gii lávlu, lohka Reinås Nilut.

AKKIL seaguha árbevirolaš luođi ja sámi musihka 80-logu synth-lávlagiiguin. Ja áidna vuohki movt AKKILiin beassá sáhkalaga lea sosiála mediaid bokte, go ii oktage dieđe gii dat čiehkada AKKIL nama duohken.

Dát lea su vuosttaš konsearta maid doallá, muhto lea internehttii almmuhan lávlagiid.

– AKKIL lea ilus beassat čuojahit, ja vel go beassá maŋemus artistan leat olles festiválas, vástida son NRK:i Facebook bokte.

AKKIL šuoŋain Duoddara giron.

Sámi artisttat

Ná čállá Markomeannu preassadieđáhusas artisttaid birra.

  • Hanna Nutti: Dán konsearttas besset geahččit vásihit Hanna karrieara rávisolmmožin, dál son eanaš lávlu eŋgelasgillii ja darvviha guldaleddjiid iežas sierralágan jienain.
  • Resirkulert: Sii ledje buohkaid njálmmiin jo dalle go almmuhedje "Nederst på lista" 2015:s, ja leat riikkaoasi festiválain čuojahan dan rájes.
  • Felgen Orkester: Kárášjohjoavku Felgen Orkester lea šaddan buori sámefeastta definišuvdnan maŋimuš jagiid.
    Felgen orkester

    Felgen Orkester.

    Foto: Preassagovva
  • Absolute Sápmi hits: Dá lea justa maid namma muitala, namalassii sámi hitparádaš. Das leat lávlagat maid dábálaččat it beasa gullat sámi festiválain, muhto mat soitet gullot sámi ovdafeasttain.
  • Natalie Carrion: Son lea Upmis eret ja lei okta dain artisttain geat serve Márkomeanu iežas taleanta-sessionsii 2016:s. Guokte jagi maŋŋá lea son huksen buori karriearavuođu Ruoŧa bealde, earret eará hitlávlagiin "Uppför fjäll".
    Natalie Carrion

    Natalie Carrion.

    Foto: Briana Carrion // Lifetales.se
  • Intrigue: Dát joavku, mas Kai Somby lea vokalistan, almmuhii vuosttaš albuma 1994:s. Jagi 2118 lea vuosttaš geardi go joavku galleda Márkomeanu, nu ahte dát konsearta lea duođaid historjjálaš dáhpáhus.
  • Tundra Electro: Tundra Electro lea Ingá-Máret Gaup Juuso joavku. Joavku ovttastahttá Juuso luđiid, elektronihka, improvisašuvnna ja klassihkalaš indialaš musihka.
  • AKKIL: Dat lea Sámi iežas Daft Punk - artista mii čuojaha anonyman ja ii báljo oba doalage konsearttaid. Neahtas ellet šuoŋat dego"Duoddara giron"ja "Davás".

Márkomeannu 2118 lágiduvvo suoidnemánu 26.-29. beivviid.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK