Hopp til innhold

Boazodoallit háliidedje maŋidit diggeášši – duopmár ii lean ovtta oaivilis

Diggeášši Norgga stuorámus bieggafápmorusttega ja boazodoallu gaskka sáhttalivčče goalmmes maŋiduvvot, maŋŋel go okta mielduopmáriin celkojuvvui bealálažžan rievtti vuosttaš beaivvis. Muhto diggi dáhtui eará ládje.

Protester utenfor retten i Øyfjell-saken

DOARJJA: Máŋga organisašuvnna ja priváhta olbmot ledje boahtán čájehit doarjaga boazodolliide.

Foto: NRK

Les på norsk.

Mánnodaga galggai árvvoštallanášši Helgelándda diggegottis Musseres álgit.

Okta bealli áššis lea Øyfjellet Wind AS, mii eaiggáduššá bieggafápmorusttega Vaapsten tjielte. Nubbi bealli fas lea boazoorohat Jillen-Njaarke.

Bieggafápmorusttet lea kontroversiealla ja huksejuvvui seammásgo ledje stuora miellačájeheamit.

Bieggafápmorusttet lea Jillen-Njaarke orohaga eatnamiin. Dás lea bieggafámu ja boazodoalu gaskasaš riidu čuožžilan.

En rekke tilhørere er på plass i rettssalen. Bilde

Guldaleaddjit diggelanjas.

Foto: Marius Guttormsen / NRK

Advokáhtta vuostálasti

Dikkis lea čavga áigeplána dán golmma vahko goas diggeášši lea, muhto álggu rájes juo maŋŋonedje.

Árvvoštallanrievttis galget árvvoštallanlahtuin (duopmáriin) leat viiddis máhttu dan fáttá birra mii gieđahallojuvvo dikkis.

Dan oktavuođas lei Sáltoduoddara orohaga jođiheaddji, Per Thomas Kuhmunen, nammaduvvon árvvoštallanlahttun.

Loga maid (dárogillii) Nå står den neste kampen mellom reindriften og Norges største vindkraftanlegg

ØYFJELLET-VINDPARK-110122-SA

Muhto ovdal go diggeášši álggii, de dáhtto Øyfjellet Wind advokáhtat ahte diggi galggai árvvoštallat Kuhmunen bealálašvuođa.

Øyfjellet Wind advokáhtat oaivvildedje ahte leat erenoamáš dilálašvuođat mat sáhttet dagahit Kuhmunena habilitehta ovdii, go son lea cealkámuša addán eará áššis mii maid guoská johtingeainnuide.

Dasa lassin lea čuožžilan konsešuvdnaášši elfápmolinjjá birra Sáltoduoddara orohagas, gos Kuhmunen lea jođiheaddji, mii maid lei johtingeainnu giddejumi ja dan váikkuhusaid birra.

Danne oaivvildedje sii ahte Åajvaerie-ášši bohtosis sáhttá šaddat presedeansa sullasaš áššiide boahtteáiggis.

Per Thomas Kuhmunen, leder av Saltfjellet reinbeitedistrikt

Per Thomas Kuhmunen celkojuvvui bealálažžan rievtti vuosttaš beaivvis.

Foto: Marius Guttormsen / NRK

Les også Kjempar mot vindkraftanlegg: – I verste tilfelle endar det som i Fosen-saka

Reineigar i Jillen-Njaarke reinbeitedistrikt, Ole Henrik Kappfjell

Oaivvilda son ii leat bealálaš

Jillen-Njaarke orohaga advokáhttat ákkastalle ahte Kuhmunen ii leat bealálaš áššis. Sii ákkastalle ahte Kuhmunena cealkámuš lei oppalaš ja ahte das eai lean váttisvuođat.

Sii ákkastedje maiddái ahte šaddá váttis gávdnat árvvoštallanmiellahtuid dákkár riekteáššiide, jus buohkat leat aktiiva boazodoallit.

Guokte ja bealle diimmu maŋŋel árvvoštallama gávnnahii diggi ahte mielduopmár Kuhmunen lea bealálaš áššis.

Diggi oaivvildii ahte Kuhmunen ii sáhte leat duopmárin erenoamáš sivaid geažil, go olgguladasat sáhttá čuožžilit gažaldat bealátkeahtesvuođas, danne go Åajvaerie-ášši bohtosis sáhttá šaddat presedeanssa boahttevašvuođa sullasaš áššiide, maiddái Sáltoduoddara áššái.

Duopmárat árvaledje guokte molssaeavttu viidáset šiehtadallamiidda:

  • Joatkit várrelahtuin 5. lahttun. Sadjásašláhttu ii ieš eaiggáduššan bohccuid, muhto lea leamaš boazobargi unnimusat jagi loahpageahčen 70-logus.
  • Maŋidit ášši.

Áššebealit dasto árvvoštalle dan guokte molssaeavttu.

Go oasálaččat bohte ruovttuluotta, de ákkastedje Jillen-Njaarke advokáhtat ahte ášši maŋiduvvo, go oaivvildedje ahte galggašii leat unnimusat okta árvvošteaddji boazoeaiggát.

Jørgen Sætrum er på vei å sette seg i rettssalen i Helgeland tingrett

Diggeriekteduopmár Jørgen Sætrum jođiha diggeášši.

Foto: Marius Guttormsen / NRK

– Váivves beaivi

Øyfjellet Wind advokáhtat ákkastalle ahte árvvoštallanmiellahtuin galggašii leat ollislaš gelbbolašvuohta, ja ahte nammaduvvon miellahtuin lea doarvái buorre gelbbolašvuohta meannudit ášši.

Sii oaivvildedje maiddái ahte livččii ovddeš riektegeavahusa vuostá jus unnimusat okta aktiiva boazoeaiggát ferte leat mielduopmárin.

Maŋŋá go ledje geassádan ruovttuluotta árvvoštallat, de mearridedje duopmárat ahte ášši joatká ovtta daid miellahtuin.

– Ákkastallan lea ahte mii oaivvildit ahte doapmárčoahkádus lea dohkálaš, dadjá diggegotti duopmár Jørgen Sætrum.

– Persovnnalaččat gal ii leat mus heajos dovdu, muhto ... Norgga riektestáhtii ja riektevuogádahkii lea mu mielas hui váivves beaivi, lohká beahttašuvvan Kuhmunen NRK:i.

– Lea go du mielas árvvoštallanrievttis doarvái gelbbolašvuohta boazodoalu birra dál go don šaddet guođđit doapmárčoahkádusa?

– Ii, nu go diggi lea dál mearridan, de in sáhte lohkat ahte gelbbolašvuohta gal lea doarvái buorre boazodoalus. Boazodoallu lea vásáhusvuđot máhttu, dadjá boazoeaiggát.

Kuhmunen jáhkká ahte boahtteáiggis šaddá váttisin badjeolbmuide leat habiila boazodoalloáššiin.

– Dat dahká ahte šaddá hui váttis gávdnat boazoeaiggádiid geat sáhttet cealkit iežaset habiilan dákkár áššis, ja geat sáhttet leat árvvoštallanmiellahttun.

Korte nyheter

  • Jan-Helge Balto (70) vant norgesmesterskapet i NM Maraton

    Jan-Helge Balto (70) kunne denne helgen kalle seg norgesmester, etter at han vant maratonløpet i sin klasse.

    – Det gikk jo veldig bra selv om det var litt tung mot slutten, forteller en fornøyd Balto til NRK.

    Balto, som representerte Sirma IL, vant i klassen 70 til 74 år, og forteller at dette ikke var første NM-seieren.

    – Dette er femte gang jeg vinner et NM Maraton i min klasse, så det er jo veldig gøy, sier Balto.

    NM Maraton ble i år arrangert i Knarvik, utenfor Bergen.

    Jan-Helge Balto under NM Maraton 2024
    Foto: Privat
  • Stuorra eamiálbmot luossadeaivvadeapmi čakčat

    Sámediggi Norggas ja Sámiráđđi lágideaba «2nd International Gathering of Indigenous Salmon Peoples» čakčat Kárášjogas.

    Deaivvadeapmái čoahkkanit davveguovlluid luossaálbmogat juohkkin dihte máhtu, vásáhusaid ja digaštallat eamiálbmot hálddašeami.

    – Luossabivdu lea giddejuvvon Deanučázadagas jo njealját geasi. Luossanálli lea garra deattu vuolde miehtá davviguovlluid. Mis lea dárbu dakkár deaivvadeapmái gos beassat juohkit dieđuid ja vásáhusaid eará eamiálbmogiiguin, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

    – Ođđa guollešládja, ruoššaluossa, uhkida luossajogaid Sámis, ja orru ahte jogaid ekovuogádaga rievdama ii leat vejolaš bissehit. Dát deaivvadeapmi lea buorre liiban oahppat nubbi nuppis eamiálbmotluossahálddašeami ja -máhtu birra, ja maiddái mo mii buoremusat sáhttit ávkkástallat dáinna ođđa guollešlájain, dadjá Áslat Holmberg, Sámiráđi ságadoalli.

    «2nd International Gathering of Indigenous Salmon Peoples» lágiduvvo čakčamánu 30. beaivvi rájes golggotmánu 2. beaivvi rádjai Kárášjogas Sámedikkis. Deaivvadeapmái bohtet 80 oasseváldi Sámis, Canadas, USAs ja Ruonáeatnamis.

    Dát deaivvadeapmi lea čuovvuleapmi vuosttaš International Gathering of Indigenous Salmon Peoples mii lágiduvvui Musqueam-álbmoga eatnamiin, Vancouveris Canadas 2022:s.

    Silje-Karine-Muotka-Sametinget-bak-seg
    Foto: Håkon Mudenia / NRK
  • Lakseurfolk møtes i Karasjok til høsten

    Sametinget i Norge og Samerådet arrangerer «2nd International Gathering of Indigenous Salmon Peoples» til høsten i Karasjok.

    Lakseurfolk vil møtes for å utveksle kunnskap, dele erfaringer og diskutere forvaltning av laks fra et urfolksperspektiv.

    – Laksefisket i Tanavassdraget er stengt den fjerde sommeren på rad. Laksebestanden er under hardt press rundt hele den nordlige halvkule. Vi trenger å møtes for å dele kunnskap og erfaringer med andre urfolk, sier sametingspresident Silje Karine Muotka.

    – Denne samlingen er en utmerket mulighet til å lære fra hverandre om urfolks lakseforvaltningstradisjoner og -kunnskap, men også hvordan nye arter kan benyttes som ressurser, legger Aslak Holmberg til, president i Samerådet.

    Arrangementet vil finne sted på på Sametinget i Karasjok 30. september–2. oktober, og rundt 80 deltakere fra Sápmi, Canada, USA og Grønland vil være representert.

    Samlingen er en oppfølging av den første« International Gathering of Indigenous Salmon Peoples», som ble holdt i Musqueam-folkets områder i Vancouver, Canada i 2022.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka