Boazodoallit ballet ealáhus jávká: – Mii fertet ovttas leat

Les på norsk.

Norgga Boazo­sápmelaččaid Riikkasearvvi (NBR) riikkačoahkkin lea dán vahkkoloahpa digaštallan elfápmohuksemiid boazoguohtonguovlluin.

Vuođđun riikkačoahkkima meannudeapmái, lei Ellinor Guttorm Utsi ja Čorgaš orohaga vásáhusat doarrumis plánejuvvon bieggafápmo­huksema vuostá.

Orohaga geasseguohtumiidda plánejuvvojit čieža iešguđetlágan bieggafápmo­prošeavtta.

– Muhtumin dovddan ahte dát lea olmmošmeahttun eallin. Sii rievidit mu eallima, dadjá Utsi.

Ganjalčalmmiiguin sárdno

Riikkačoahkkimis lea čielggas ahte huksemat ja sisabahkkemat leat máŋgasiidda čuohcan.

Boazodoallit muitalit ahte dáistaleapmi deaddá. Nuoraide lea lossat. Mánát maid áddejit ahte juoidá lea boastut.

Sidjiide leat bieggafápmohuksemat áitagat sin boahtteáigái.

– Mus leat vihtta máná. Buohkat háliidit bargat boazodoaluin boahtteáiggis. Dál plánejit guokte bieggapárkka min guohtuneatnamiidda. Dat han leat min bohccuid riegádahttinlatnja, dadjá John Anders Sara Skuohtanjárgga siiddas.

Sara dadjá ahte siida ii sáhte šat eambbo eatnamiid eret addit.

Fertejit vuoitit diggeáššiid

Jus boazodoallu ii nákce bissehit huksemiid, de ii leat boahttevaš buolvva boazodolliin mihkkege boahtteáiggi.

Dan oaivvilda Torstein Appfjell Jillen-Njaarke orohagas.

Appfjellas leat bohccot Åajvaeries Nordlánddas, gosa leat ceggen 72 bieggamillu guovdu sin johtolaga.

Orohat lea badjel logi jagi jo rahčan dáid bieggamilluid vuostá ja lea ain riekteproseassas.

– Jus mii boazodoalus vuoittáhallat dáid áššiin, de dat sáhttá mearkkašit ahte ealáhus jávká viđa gitta logi jagis, ballá Torstein Appfjell.

Ministtar hoahpus finai

Eanandoalo- ja biebmoministtar Nils Kristen Sandtrøen (Bb) maid finadii NBR riikkačoahkkimis.

Ministtar ii juksan čuovvut digaštallama sisabahkkemiid birra, muhto dadjá ahte ráđđehus geahččala fuolahit sihke boazodoalu ja Norgga lassáneaddji energiijadárbbu.

– Ráđđehusa bealis lea dehálaš ahte lea ovttaseksisteansa.

Sandtrøen ádde ahte dát sáhttá leat hástaleaddji, sihke boazodollui ja olles servvodahkii.

– Mii fertet dahkat jierpmálaš mearrádusaid olles min servodaga várás. Dan mii geahččalat dahkat nu bures go máhttit, dadjá ministtar.

Váidudan dihte riidodási elfápmohuksema oktavuođas, de Sandtrøen namuha ahte boraspire­geahpedeami lea guovddážis doaibmabidjo­páhkas maid almmuhedje jagi 2023.

– Dan mii čuovvolat, ja áigut dieđihit fas ruovttoluotta Stuoradiggái dáid beivviid.

Ráhkadan gihppaga

Ellinor Guttorm Utsi ii leat čáppa sániid gal geavahan go čilge ráđđehusa doaibmabidjopáhka.

– Bilkan, lea Utsi gohčodan doaibmabijuid.

Nu ahte dál lea son ieš, ovttasráđiid ráđđeaddifitnodagain Gávccin, ráhkadan gihppaga.

– Dat čilge maid barggat dan rájes go huksejeaddjit buktet árvalusa hukset bieggamillu, gitta dassážii go ášši vejolaččat gártá diggái.

Utsi áigu dáinna gihppagiin veahkehit eará boazodolliid geat leat seamma dilis go son.

– Min vuostálastismis leat ferten buot ieža oahppat. Mii leat boazodoallit. Mii eat leat juristtat eat ge áššedovdit. Nu lea eanaš boazodolliin, geat áibbas eahpedáhtolaččat gártet dán jallodahkii.

Utsi maid jáhkká ahte boazodoalu dáistaleapmi sisabahkkemiid vuostá, dat gal guhkkin eret lea nohkan.

– Muhto mii fertet ovttas leat.