Oaivvilda muhtin sisa­bahkkemiid ávkkálažžan: – In sáhte geahččat dušše boazo­ealáhusa čalmmiiguin

Les på norsk.

Mannan vahkus evttohii ON ekspeartajoavku (EMRIP) ahte Norga ferte nannet sápmelaččaid vuoigatvuođaid sisabahkkemiid oktavuođas.

Earret eará ávžžuha ekspeartajoavku ahte sámi vuoigatvuođalaččat fertejit miehtat ođđa huksemiidda.

Odne lea nu ahte gielddat sáhttet biehttalit bieggafámu ásahit, ja nu evttohit ge ahte vuoigatvuođalaččat maid galget sáhttit.

Boazoealáhus ferte searvat

Boazodoallái, Nils Henrik Sarai, lea dehálaš ahte boazoealáhus maid lea oassin servodagas.

– Servodat lea nu ahte lea čadnon iešguđetlágan dárbbuide.

Danin ferte árvvoštallat dan ávkki, maid dát sisabahkkemat buvttášedje servodahkii, ja de gávnnahit maid boazodoallu sáhttá fállat.

– In sáhte geahččat dušše boazoealáhusa čalmmiiguin dasa mii dáhpáhuvvá mu birra. Mun maid ávkkástallan daid seamma buriin maid dat sisabahkkemat buktet, dadjá Sara.

Son lohká servvodagain sáhttet leat dihto dárbbut, maid geažil lea dárbu hukset. Dalle ii sáhte boazoealáhus álo sisabahkkemiid hilgut.

– Dat lea juoga mii lea muhtumiid niehku.

Boazoealáhus gal miehtá

Sara muitala ahte Sámis leat jo olu huksenprošeavttat čađahuvvon maidda sámi vuoigatvuođalaččat leat miehtan.

– Go geahččá gos dal ain leažžá boazodoallu guovllus, de oaidná ahte lea huksejuvvon vaikke man olu.

Son oaivvilda ahte eanaš huksemiidda lea boazoealáhus beassan iežas oaiviliid ovdanbuktit, ja leatge de loahpas man nu láhkai soabadan huksejeaddjiiguin.

– Ii leat gullon makkárge riidu daid hárrái.

420 kV-linjá huksen Báhccavuona ja Skáiddi gaskii lea okta dain huksemiin masa Sara orohat mieđihii.

Sara lea dolkan dan govas ahte boazodoallu álo lea vuostá buot ođđa huksemiid.

– Dat áššit, main gullat man bures ealáhusat ovttasbarget muđui servodagain, eai leat loktejuvvon riikkamediain.

Sámediggi maid lea miehtan huksemii

2015:s sámiid álbmotválljen orgánas ge mihte 420 kV-fápmolinnjá huksemii.

– Sámediggi oaidná dárbbu oadjebas elfápmofidnemii, ja dán oktavuođas sáhtiimet dohkkehit stuorra sisabahkkema dainna ákkain, dadjá sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma (NSR).

Muhto Sámedikki miehtamis ledje eavttut. Deháleamos eaktu lei ahte eiseválddit fertejit de gáržžidit eará sisabahkkemiid.

– Mii oaidnit ahte eai čuovo eavttuid ja ahte areáladeaddu sámi kultuvrii ja ealáhusaide lassána, dadjá Jåma.

Dán oidnet Sámedikkis erenoamážit maŋŋá go Muolkkuid elektrifiseren mearriduvvui.

– Dál ohcalat buoret ja čielgaseabbo ákkaid dasa makkár dárbbut leat go stuorra fápmolinnjáid áiggošedje hukset. Ja dalle oaivvildan ákkaid mat eai mielddisbuvtte eambbo bieggafápmobuvttadeami ja Muolkkuid elektrifiserema.

420 kV-linnjá huksen Skáidái guoskkai badjel 30 orohahkii. Čieža orohaga eai miehtan huksemii, muhto linnjá huksejuvvui liikká.

Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporttas čuožžu ahte máŋggas vásihedje dán huksema garra rihkkumin.

Čuvvot olmmošvuoigatvuođaid

Ráđđehusa bealis de eai vástit njuolgga Sámedikki kritihkkii, muhto dadjet ahte sii doahttalit olmmošvuoigatvuođaid geatnegahtton konsultašuvnnaiguin.

– 420 kV-johtasa oktavuođas, Báhccavuona ja Skáiddi gaskka, de leat konsulteren sihke Sámedikki ja eará sámi beroštumiid, nu go Norgga láhka ja álbmotriekti gáibida, dadjá Energiijadepartemeantta stáhtačálli Elisabeth Sæther (Bb).

Sus lea liikká áddejupmi dasa ahte energiijaprošeavttat čuhcet báikegottiide.

– Mii áddet ahte energiijaprošeavttain sáhttet leat fuomášuhtti váikkuhusat daid báikegottiide geaidda dát čuohcá, maiddái sámi orohagaide, dadjá Sæther.

Gulahallan buot deháleamos

Boazodoalli Nils Henrik Sarai lea gulahallan buot deháleamos go lea sisabahkkemiid ja huksemiid birra sáhka.

Álggu rájes juo ferte leat gulahallan, oaivvilda son.

– Oaččun jurddahallanáiggi dasa ahte mo dát váikkuha mu eallimii ja mo boahtteáiggi galggan dustet jos nie šaddá.

Sara oaivvilda ahte ferte leat čielggas makkár mihttomearri huksemiin lea, ja ahte ii galgga doallat maidege čihkosis maid vel nahkeha plánaide loahpas.

Ferte maid beassat muitalit mo ealáhusa bealis vásihit dáid sisabahkkemiid.

– Rahpasit beasat hupmat iežat jurdagiid birra, iežat vásáhusaid birra ja maid daid baluid birra mat sáhttet leat čatnon ođđa huksemiidda.

Boazodoalli doaivu ahte servodagas ain lea vejolaš bures ovttas bargat sisabahkkenáššiiguin ovddasguvlui.

– Go rabas báhpiriiguin buohkat barget, de lea mihá álkit čovdosiid gávdnat.