Hopp til innhold

Su orohahkii plánejuvvojit čieža bieggafápmoguovllu

NČE lea dál mearridan sáddet 12 elfápmoprošeavtta ođđa gulaskuddamii. Guhtta dáin leat Ellinor Guttorm Utsi geasseorohagas.

Ellinor Guttorm Utsi

Bieggafápmoprošeavttain leat čieža Davvesiidda gielddas, mat visot čuhcet badjenissonii Ellinor Guttorm Utsi orohahkii, Čorgašii.

Foto: Eilif Aslaksen

Les på norsk

Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta (NČE) lea árvvoštallan oktiibuot 26 elfápmoprošeavtta, dáin ledje 25 bieggafápmoprošeavtta ja okta čáhcefápmoprošeakta.

Vaikko vel dál besset 12 elfápmoprošeavtta viidásabbot, de meroštallá NČE ahte loahpaloahpas leat moadde, guokte dahje golbma, elfápmoprošeavtta mat dohkkehuvvojit ja duohtandahkkojuvvojit. Váldosivvan dasa lea go Finnmárkku elfápmolinnjáin lea ráddjejuvvon kapasitehta.

Duogáš elfápmoohcamiidda lea ráđđehusa mearrádus elektrifiseret Muolkkuid. NČE lea de gávnnahan buoremussan čohkket prošeavttaid ja oktasaččat geahčadit dáid. Ja dál leat mearridan guđemuš prošeavttat besset viidásabbot ja vuoruhuvvojit.

Oktanuppelot bieggafápmoprošeavtta ja okta čáhcefápmoprošeakta besset dál viidásabbot dohkkehanproseassas.

Čakčamánus sáddejuvvojit dát gulaskuddamii ja buot bieggafápmoprošeavttat čuhcet boazodoalloorohagaide. Čieža leat plánejuvvon Čorgaš geasseorohahkii. Okta dáin váikkuha maid Lágesduottar-orohahkii. Eará bieggafápmoplánat čuhcet ges Rákkonjárgga orohahkii, Skuohtanjárgga ja Máhkarávjju siiddaide.

– Dat lea rievidan eallima mus dál

Eanáš bieggafápmoprošeavttat leat plánejuvvon Davvisiidii ja Čorgaš-orohahkii. Čieža bieggafápmoplána čuhcet garrasit badjenissona Ellinor Guttorm Utsi orohahkii, Čorgašii, muitala son:

– Mii galgat de návccaid máhttit bidjat dán barggu dustet ja bealistan dovddan ahte dat lea rievidan eallima mus dál.

Ellinor Guttorm Utsi i Davvi Siida AS i Lebesby.

Badjelnisu Ellinor Guttorm Utsi Davvi siidas.

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Davvi bieggafápmoplána lea daid elfápmorusttegiid gaskkas mat leat eanemusat digaštallojuvvon, ja dat ii vuoruhuvvo ja nu ii sáddejuvvo gulaskuddamii.

Dát lea jeđđehussan Guttorm Utsii:

– Davvi bieggafápmorusttegis livččii leamaš stuorra váikkuhusat ollu orohagaide nu ahte lei goitge buorre ođas ahte dainna eai joatkán. Sáhttá lohkat ahte ovtta láhkai lei dat jeđđehussan vaikko jeđđehus gal dán oktavuođas min dáfus lea hui unnán.

Eai vuorut Davvi bieggafápmoplána

NČE:s eai dáhto hukset Davvi bieggafápmoguovllu go dat lea plánejuvvon Norgga stuorámus sisabahkkekeahtes luondduguovlluide. Seammás leat maid árvvoštallan ahte das leat váikkuhusat sámi beroštumiide.

– Mii leat dieđusge beahtahallan go Davvi ii vuoruhuvvo dán háve. Mii áigut dál geahččalit ipmirdit manne NČE lea válljen nu, ja mis eai leat eanet kommentárat dál, dadjá Svein Skudal Aase, gii lea Grenselandet fápmofitnodaga beaivválaš jođiheaddji ja dát fitnodat dat ágguige hukset Davvi bieggafápmorusttegiid.

Svein Skudal Aase fra St1 Norge på samrådsmøte i Mehamn.

Svein Skudal Aase, Grenselandet fápmofitnodaga beaivválaš jođiheaddji

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

Hámmerfeasta suohkanis ledje guhtta bieggafápmoprošeavtta ohcan, muhto dát eai vuoruhuvvo ovddas guvlui. Fiettar-orohaga nubbijođiheaddji Nils Mathis Sara lea ilus go NČE ii vuorut prošeavttaid, mat gusket sin orohahkii.

Čakčamánus sáddejuvvojit gulaskuddamii

Vaikko vel elfápmolinnját ođasmahttojitge, de lea vejolaš hukset dušše moadde elfápmoguovllu Finnmárkui boahttevaš jagiid.

– 26 dieđáhusas, mat midjiide bohte, besset 12 bieggafápmoprošeavtta viidásabbot konsešuvdnameannudeapmái. Vaikko mii dál leat badjel beliin unnidan listtu, de datte leat ain mealgat eanet prošeavttat go dat maidda lea vejolaš addit huksenlobi. Dál leat vuos álggos rátkán prošeavttaid vai geahpedit noađi, maid buot buot bealit dovdet, dadjá čázádat ja energiijadirektevra Kjetil Lund.

NVE-direktør Kjetil Lund

Kjetil Lund, čázádat- ja energi.

Foto: Catchlight/NVE

NČE ii meannut 14 hilgojuvvon fápmoprošeavtta.

– Boahtte lávki lea dál sáddet 11 bieggafápmodieđáhusa vuosttaš gulaskuddamii čakčamánus. Ja de vel ohccojuvvo ođasmahttit ja viiddidit Álttá fápmorusttega, dadjá Lund.

Gulaskuddan dán čavčča lea vuosttaš dan guovtti gulaskuddanvuorus. Boahtte gulaskuddanvuorru dáhpáhuvvá maŋŋágo váikkuhusčielggadeamit leat dahkkon ja konsešuvdnaohcamat leat sáddejuvvon. NČE áigu ain unnidit prošeaktalogu ovdal nuppi gulaskuddama.

– Sámi kultuvrra luondduvuođđu garra deattu vuolde

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR) ballá mo sisabahkkemat váikkuhit sámi kultuvrii ja lundui.

– Sámediggeráđđi lea hui fuolastuvvan dan dili geažil mii guoská njuolga sámi vuoigatvuođaoamasteddjiide, geat dál vásihit dán hirbmat stuorra huksendeattu Finnmárkkus, dadjá sámediggepresideanta.

Silje-Karine-Muotka-Sametinget-bak-seg

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Muotka oaivvilda ahte NČE árvvoštallaneavttuin válljedettiin vuoruhuvvon evttohusaid eai leat mielde mo dát váikkuhit sámi kultuvrii ja ealáhusdoaimmaheami luondduvuđđui.

– Váikkuhusat sámi kultuvrra ja ealáhusdoaimmaheami luondduvuđđui galggašedje leat mielde vuoruhaneavttuin álggu rájes juo. Dát prošeavttat bohtet guovlluide gos leat viiddis sámi geavaheaddjeberoštumit ja vuoigatvuođat. Dasa lassin čuhcet prošeavttaid viidodat ollu sámi kulturdoaimmahemiide Finnmárkkus. Mii eat oainne ahte NVE buktá makkárge buori strategiija dasa mo ollislaš noađđi galgá gieđahallojuvvot, dadjá Muotka.

Korte nyheter

  • Nesten 7000 publikummere på Riddu Riđđu

    Loga sámegillii.

    6956 publikummere var innom Riddu Riđđu i år.

    Det er en solid økning sammenlignet med året før, med 6135 gjester. Festivalsjef Sajje Solbakk er fornøyd med årets festival, sier hun i en pressemelding.

    – For det første var vi heldige med været, for det vet vi påvirker besøkstallet. Det er mye koseligere å være på festival i solskinn. Men så har vi også hatt et knakende godt program. Det har vært de to viktigste faktorene for at vi har greid å øke publikumstallet, sier Solbakk.

    Ella Marie Hætta Isaksen debuterte som soloartist.

  • Riddu Riđus measta 7000 guossi

    Les på norsk.

    Riddu Riđus ledje 6956 guossi dán jagi. Dat lea nana lassáneapmi diimmá 6135 guossi ektui.

    Festiválahoavda Sajje Solbakk lea hui duhtavaš festiválain, muitala son preassadieđáhusas.

    – Vuosttažettiin lei mis lihkku dálkkiin, go dan diehtit váikkuha gussiidlohkui. Lea olu guoibmaseabbo leat festiválas beaivvážis. Muhto mis lea maid leamaš hui buorre prográmma. Dat leat leamaš dat guokte deaŧaleamos beali mat leat dagahan ahte mii leat nagodan lasihit gehččiid logu.

    Ella Marie Hætta Isaksen debuterii soloartistan.

    Riddu Riđđu 2024
    Foto: Ingrid Elise Trosten / NRK
  • Nå får de fiske laks på finsk side av Tanavassdraget – men ikke på norsk side

    Loga sámegillii.

    Fra og med i dag får de som har fått unntaksdispensasjon fiske laks i Tanavassdraget. Det gjelder innbyggere på finsk side av grensa.

    På norsk side har man ikke slike dispensasjoner, da man jobber etter Tanaloven.

    – Og vi har grunnloven, som gir oss rettighetshavere og samene rettigheter til kulturarven.

    Det forklarer Riitta Orti-Berg. Hun er blant rettighetshaverne og forvalterne av Poirespaikka. De fikk dispensasjon for laksefiske og får felle to laks.

    NTM-sentralen i Lappland innvilget 15 dispensasjoner i forrige uke. Dispensasjonene bygger på samenes fiskerikultur.

    Fangsttiden for de fleste tillatelsene er fra i dag og til 28. juli.

    Hver tillatelse har egne beregnede dager og antall laksefiskere. De skal også melde fra til fiskeoppsynet når de drar på fiske.

    Over 65 centimeter lange laks skal slippes tilbake i elva. Totalt får de ta ut 54 laks.

    Det melder Yle Sápmi.

    Drivgarnfiske på finsk side av Tanaelva.
    Foto: Eilif Aslaksen / NRK