Hopp til innhold

– Mun dovden ahte vikkai oastalit mu, dadjá Ánne Margrethe

Bieggafápmofitnodat ST1 lea dahkan šiehtadusa muhtin siiddaolbmuiguin Čorgašis. Boazodoalli lea hirpmahuvvan mot fitnodat lea geahččalan oastalit sin ruđaiguin. Son oažžu doarjaga juridihkka professoris.

Les på norsk.

Ánne Margrethe Gaup

GEAHČČALAN OASTALIT: Badjenisu Ánne Margrethe Gaup muitala NRK:ii ahte dovdui dego ST1 geahččalii oastailit su vai mieđašii fitnodaga bieggatubriina plánaide.

Foto: privat

CO₂ i atmosfæren
425,4 ppm
1,5-gradersmålet
+1,13 °C
Les mer  om klima

Čorgaša badjenisu Ánne Margrethe Gaup oaččui giđđat jearaldaga maid ii lean vuordán.

Advokáhta John Jonassen, gii máŋgii lea ovddastan orohaga, riŋgii sutnje ja muitalii alddis fálaldaga Suoma fápmofitnodagas St1:s.

Dát fitnodat áiggošii hukset bieggaturbiinnaid Gáŋgaviikka gildii, Rovrorášša guvlui.

Čorgaš reinbeitedistirkt.
Dán guovllus lea Čorgaša badjeolbmuid geasseorohat.
Dá lea Ánne Margrethe ealuin johtime nuori rastá Čorgašii giđđat.

Advokáhtta logai ahte fitnodat háliida šiehtadallat suinna.

– Son fálai ilgadis stuora supmi, ja geažuhii ahte lean jalla jus in váldde vuostá fálaldaga, dadjá Gaup.

Gaup vástidii ahte ii áiggo šiehtadallat fitnodagain, muhto advokáhtta ii dán áigon dohkkehit.

Ánne Margrethe Gaup

II VUOVDEMASSII: Badjenisu Ánne Margrethe Gaup ii áiggo vuovdit guohtuneatnamiid bieggafápmofitnodahkii. Son háliida iežas mánáide boahtteáiggi boazodoalus.

Foto: Privat

– Mu mielas leai áibbas dohkketmeahttun dat vuohki mot dat vikkai mu oastalit.

Ánne margrethe gaup
– Mun dieđán maid boazu dárbbaša. Dan dihte in miehtan dasa, lohká Gaup.

Advokáhtta lea johtán maiddái eará siidaolbmuid mielde ja fáluhan sidjiide maid ovttasbarggu fápmofitnodagain, duođaštit badjeolbmo NRK Sápmái.

NRK lea John Jonassenii čájehan Gaupa čuoččuhusaid, muhto son ii leat vástidan go NRK lea bivdán sus kommentára dasa.

Dovddus vuohki

Romssa universitehta professor Øyvind Ravna lohká ahte fitnodat dás geavaha seamma vuogi go olu fitnodagat dahket USA:s ja Kanádas.

Portrettbilde av Øyvind Ravna
–Dá lea oalle dovddus vuohki maid fápmofitnodagat leat geavahan sihke eamiálbmogiid ektui ja báikkálaš olbmuid ektui eará riikkain, dadjá Ravna.
Illustrasjonsfoto.
Son dadjá ahte fitnodagat váldet oktavuođa eaŋkilolbmuiguin ja fállet sidjiide stuora ruđaid.

Dávjá fállet ruđaid geafes olbmuide dahje earáide geat leat váttes dilis.

– Jus mus galggaš persovnnalaš oaidnu dása, de in liiko dán vuohkái, dadjá professor.

Stivra hilgon

Čorgaš-orohaga stivra lea diibmá jo ovttajienalaččat cealkán ahte eai háliit šiehtadallat fitnodagain.

Illustrasjonsfoto.
Guovlu lea dehálaš geasseeana orohahkii, čuožžu stivrramearrádusas.

Fitnodat lea aŋkke váldán oktavuođa buot siidaolbmuin orohagas, nu duođašta ST 1 fitnodat ovdánahtti Svein Skuldal Aase.

– Lea nu ahte Čorgaš orohaga stivra ii dohkkehan šiehtadusa maid sidjiide fálaime. Mii oaččuimet de maŋŋel dieđuid ahte eai buot siidaolbmot lean ovttaoaivilis dása. Mii leat de váldán oktavuođa siidaolbmuiguin ja bovden sin šiehtadallamiidda ja dialogii. Mii leat maid čállán šiehtadusa muhtin siidaolbmuiguin, čállá Aase e-poasttas NRK Sápmái.

Svein Skudal Aase
Son ii háliit muitalit makkár šiehtadusa leat dahkan, iige galli badjeolbmuin leat soabadan.
– Mii bargat aktiivvalaččat ásahit buori ovttasbarggu badjeolbmuiguin vai sii besset searvat vejolaš váikkuhusguorahallamii ja čuovvovaš proseassaide, čállá Aase.

Gažaldahkii manne fitnodat lea geavahan advokáhta John Jonassena šiehtadallat badjeolbmuiguin vástida Aase ná:

– John Jonassen lea Čorgaš orohaga advokáhtta, ja fuolaha badjeolbmuid šiehtadusaid. Dan dihte lei lunddolaš su bokte bovdet dialogii, čállá Aase.

Mii lea strategiija

Professor Øyvind Ravna oaivvilda ahte fitnodat ii lobihuša go ná šiehtadallá eaŋkilbadjeolbmuiguin.

Muhto son dadjá ahte dat ii aŋkke daga bieggafápmohuksenbargguid eambbo lobálažžan.

Øyvind Ravna
– De leat ruovttoluotta ON-konvenšuvnna 27. artihkkalii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (SP).
– Dat bidjá meari goas sisabahkken sáhttá leat lobiheapme. Dan ii sáhte rievdadit vaikko man olu ruđaid de fitnodat bijaš beavdái, dadjá son.

SP 27 suddje unnitlogu álbmogiid vuoigatvuođaid ja lei dehálaš go Alimusriekti gieskat ovttajienalaččat celkkii ahte bieggaturbiinnat Fovsenis Trøndelagas leat huksejuvvon lobi haga.

Ravna čilge ahte vaikko bieggafápmofitnodagat šiehtadallet ge eaŋkil badjeolbmuiguin ja mákset sidjiide ruđa vai eai mana bieggafápmorusttegiid vuostá, de aŋkke dát rihkku dán álgoálbmot joavkku vejolašvuođa eallit iežaset kultuvrra mielde.

Illustrasjonsfoto av rein.
– Ruhta ii daga dan eambbo lobálažžan, dan dihte go dat eai buorit badjeolbmuid vejolašvuođa bargat bohccuiguin, dadjá Ravna.
Na mii de lea huksejeddjiid strategiija?
Illustrasjonsfoto av rein og vindturbin.
– Dan sáhttá jearrat, okta diŋga lea láhka, nubbe bealli lea politihkalaš oaidnu.
– Sáhttá leat nu ahte jus mákset doarvái olu, de ii šatta politihkalaš vuosteháhku sin huksenprošektii,dadjá Ravna.

Ravna dadjá ahte fitnodat sáhttá dáinna lágiin sihkkarastit ahte badjeolbmot eai gease sin diggái eaige gáibit bággolonistanbuhtadusa.

– Ja várra maid de eai boađe čuoččuhit ahte huksen lea lobiheapme, dadjá Ravna

Gielddastivrras ášši

Čorgaš-orohaga stivra ii dovdda šiehtadusaid mat ST1 lea dahkan eaŋkilbadjeolbmuiguin, čállá orohaga jođiheaddji reivves Gáŋgaviikka gildii..

– Dákkár šiehtadusain aŋkke ii leat árvu, go lea orohat mas leat vuoigatvuođat guovlluide, čuožžu reivves gildii.

St1 fitnodaga Svein Skudal Aase vástida dása ná:

– Min mielas lea dehálaš presiseret ahte dá lea proseassa mii lea leamaš jođus jo golbma jagi ja stivra lea ožžon dieđuid dán birra dađistaga.

Illustrasjonsfoto.
Gáŋgaviikka gielddastivra mearrida bearjadaga beassá go ST1 fitnodat álggahit huksenproseassa.

Ovttajienalaš ovdagoddi gal lea jo dan dohkkehan.

– Gielda lea mielas diktit fitnodaga álggahit ovdagihtii dieđihanproseassain, mii galgá buktit váikkuhusguorahallama, čuožžu ovdagotti áššeárvalusas gielddastivrii.

Gáŋgaviika gieldastivrra eanetlohku lea bearjadaga dohkkehan ahte fitnodat beassá álggahit ovdagihtii dieđihanproseassain.

Mearrádusas leat váldán eret čuoggá gos čuoččui ahte ST1 lea dahkan šiehtadusa muhtin badjeolbmuiguin.

Čiežas dorjo evttohusa, guđas manne vuostá.

Korte nyheter

  • Ønsker å sette opp 33 vindturbiner i reindriftsområde

    Loga sámegillii.

    Holmen energi vil sette opp 33 nye vindturbiner i Örnsköldsvik kommune, hvor Vilhelmina norra sameby har vinterbeite. I samebyens område er det flere vindkraftverk, og hvis det kommer en til, så vil det være svært skadelig for reindrifta, mener reindrifsutøver Neila Fjellström.

    – Vi har tilpasset oss så mye allerede, så nå er det slutt. Vi har ingen reserver å gå til noen steder, sier Fjellström.

    – Så er det ikke bare vindkrafta i området. Holmen driver et stort skogbruk i dette området, noe som gjør at arealene våre har vært utnyttet i lang tid. Vi har ikke lenger mulighet til å flytte, sier reindriftsutøver Margret Fjellström.

    Forsvaret, som også bruker arealene, har ikke sagt ja til utbygging av mer vindkraft. Men de sier at det vil ha konsekvenser også for deres drift.

    Det melder SVT Sápmi.

    SVT Sápmi har vært i kontakt med Holmen energi, de ønsker ikke å kommentere saken nå.

  • Háliidit cegget 33 bieggajorri boazodoalloguvlui

    Les på norsk.

    Holmen energi háliida cegget 33 ođđa bieggaturbiinna ruoŧabeale Oorestarei gildii, gos Vilhelmina norra čearus lea dálveguohtun. Čearu guovlluin leat máŋga bieggafápmorusttega, ja jos boahtá okta vel, de dat lea sidjiide stuorra vahát, dadjá boazodoalli Neila Fjellström.

    – Mii leat heivehan iežamet ovdánahttima mielde, nu ahte dát lea min loahppa. Mii leat geavahan visot liigeeatnamiid, dadjá Fjellström.

    – Holmen doaimmaha maid stuorra meahccedoalu guovllus, ja dat mearkkaša ahte min eatnamat leat geavahuvvon guhká, ja mii eat beasa šat sirddašit, muitala boazodoalli Margret Fjellström.

    Suodjalus, mii maid geavaha seamma eatnamiid, eai leat vel mieđihan bieggafápmorusttega huksemii. Muhto dadjet ahte sin doaibma maid boahtá váikkuhuvvot.

    Dan dieđiha SVT Sápmi.

    SVT Sápmi lea váldán oktavuođa Holmen energi:an, muhto sii eai hálit kommenteret ášši dál.

  • Loahpahit bieggafápmoplánaid Muosáin

    På norsk

    Aneo AS ii áiggo šat bargat viidáseappo bieggafápmorusttet plánaiguin Muosáin Finnmárkkus.

    – Suohkan lea addán dieđu ahte eai háliit ahte mii joatkit prošeavttain. Midjiide lea dehálaš juohke prošeavttas ahte olbmot báikkálaččat dorjot prošeavtta.

    Nu vástida prošeaktajođiheaddji Marit Riiber dasa manne loahpahit prošeavtta.

    Plánaid mielde galge cegget bieggaturbiinnaid Niipavárrái.

    Aneo AS fitnodagas leat guokte eará prošeavtta Finnmárkkus maiguin áigot bargat viidáseappo.

    Dáid prošeavttaid sii sáddejit Norgga čázadat ja energiijadirektoráhtii ovdal áigemeari mii lea dán mánu 22. beaivi.

    Dát prošeavtta leat Hámmerfeasttas ja Davvesiiddas.