Hopp til innhold

– Mun dovden ahte vikkai oastalit mu, dadjá Ánne Margrethe

Bieggafápmofitnodat ST1 lea dahkan šiehtadusa muhtin siiddaolbmuiguin Čorgašis. Boazodoalli lea hirpmahuvvan mot fitnodat lea geahččalan oastalit sin ruđaiguin. Son oažžu doarjaga juridihkka professoris.

Les på norsk.

Ánne Margrethe Gaup

GEAHČČALAN OASTALIT: Badjenisu Ánne Margrethe Gaup muitala NRK:ii ahte dovdui dego ST1 geahččalii oastailit su vai mieđašii fitnodaga bieggatubriina plánaide.

Foto: privat

CO₂ i atmosfæren
419 ppm
1,5-gradersmålet
+1.02 °C
Les mer  om klima

Čorgaša badjenisu Ánne Margrethe Gaup oaččui giđđat jearaldaga maid ii lean vuordán.

Advokáhta John Jonassen, gii máŋgii lea ovddastan orohaga, riŋgii sutnje ja muitalii alddis fálaldaga Suoma fápmofitnodagas St1:s.

Dát fitnodat áiggošii hukset bieggaturbiinnaid Gáŋgaviikka gildii, Rovrorášša guvlui.

Čorgaš reinbeitedistirkt.
Dán guovllus lea Čorgaša badjeolbmuid geasseorohat.
Dá lea Ánne Margrethe ealuin johtime nuori rastá Čorgašii giđđat.

Advokáhtta logai ahte fitnodat háliida šiehtadallat suinna.

– Son fálai ilgadis stuora supmi, ja geažuhii ahte lean jalla jus in váldde vuostá fálaldaga, dadjá Gaup.

Gaup vástidii ahte ii áiggo šiehtadallat fitnodagain, muhto advokáhtta ii dán áigon dohkkehit.

Ánne Margrethe Gaup

II VUOVDEMASSII: Badjenisu Ánne Margrethe Gaup ii áiggo vuovdit guohtuneatnamiid bieggafápmofitnodahkii. Son háliida iežas mánáide boahtteáiggi boazodoalus.

Foto: Privat

– Mu mielas leai áibbas dohkketmeahttun dat vuohki mot dat vikkai mu oastalit.

Ánne margrethe gaup
– Mun dieđán maid boazu dárbbaša. Dan dihte in miehtan dasa, lohká Gaup.

Advokáhtta lea johtán maiddái eará siidaolbmuid mielde ja fáluhan sidjiide maid ovttasbarggu fápmofitnodagain, duođaštit badjeolbmo NRK Sápmái.

NRK lea John Jonassenii čájehan Gaupa čuoččuhusaid, muhto son ii leat vástidan go NRK lea bivdán sus kommentára dasa.

Dovddus vuohki

Romssa universitehta professor Øyvind Ravna lohká ahte fitnodat dás geavaha seamma vuogi go olu fitnodagat dahket USA:s ja Kanádas.

Portrettbilde av Øyvind Ravna
–Dá lea oalle dovddus vuohki maid fápmofitnodagat leat geavahan sihke eamiálbmogiid ektui ja báikkálaš olbmuid ektui eará riikkain, dadjá Ravna.
Illustrasjonsfoto.
Son dadjá ahte fitnodagat váldet oktavuođa eaŋkilolbmuiguin ja fállet sidjiide stuora ruđaid.

Dávjá fállet ruđaid geafes olbmuide dahje earáide geat leat váttes dilis.

– Jus mus galggaš persovnnalaš oaidnu dása, de in liiko dán vuohkái, dadjá professor.

Stivra hilgon

Čorgaš-orohaga stivra lea diibmá jo ovttajienalaččat cealkán ahte eai háliit šiehtadallat fitnodagain.

Illustrasjonsfoto.
Guovlu lea dehálaš geasseeana orohahkii, čuožžu stivrramearrádusas.

Fitnodat lea aŋkke váldán oktavuođa buot siidaolbmuin orohagas, nu duođašta ST 1 fitnodat ovdánahtti Svein Skuldal Aase.

– Lea nu ahte Čorgaš orohaga stivra ii dohkkehan šiehtadusa maid sidjiide fálaime. Mii oaččuimet de maŋŋel dieđuid ahte eai buot siidaolbmot lean ovttaoaivilis dása. Mii leat de váldán oktavuođa siidaolbmuiguin ja bovden sin šiehtadallamiidda ja dialogii. Mii leat maid čállán šiehtadusa muhtin siidaolbmuiguin, čállá Aase e-poasttas NRK Sápmái.

Svein Skudal Aase
Son ii háliit muitalit makkár šiehtadusa leat dahkan, iige galli badjeolbmuin leat soabadan.
– Mii bargat aktiivvalaččat ásahit buori ovttasbarggu badjeolbmuiguin vai sii besset searvat vejolaš váikkuhusguorahallamii ja čuovvovaš proseassaide, čállá Aase.

Gažaldahkii manne fitnodat lea geavahan advokáhta John Jonassena šiehtadallat badjeolbmuiguin vástida Aase ná:

– John Jonassen lea Čorgaš orohaga advokáhtta, ja fuolaha badjeolbmuid šiehtadusaid. Dan dihte lei lunddolaš su bokte bovdet dialogii, čállá Aase.

Mii lea strategiija

Professor Øyvind Ravna oaivvilda ahte fitnodat ii lobihuša go ná šiehtadallá eaŋkilbadjeolbmuiguin.

Muhto son dadjá ahte dat ii aŋkke daga bieggafápmohuksenbargguid eambbo lobálažžan.

Øyvind Ravna
– De leat ruovttoluotta ON-konvenšuvnna 27. artihkkalii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (SP).
– Dat bidjá meari goas sisabahkken sáhttá leat lobiheapme. Dan ii sáhte rievdadit vaikko man olu ruđaid de fitnodat bijaš beavdái, dadjá son.

SP 27 suddje unnitlogu álbmogiid vuoigatvuođaid ja lei dehálaš go Alimusriekti gieskat ovttajienalaččat celkkii ahte bieggaturbiinnat Fovsenis Trøndelagas leat huksejuvvon lobi haga.

Ravna čilge ahte vaikko bieggafápmofitnodagat šiehtadallet ge eaŋkil badjeolbmuiguin ja mákset sidjiide ruđa vai eai mana bieggafápmorusttegiid vuostá, de aŋkke dát rihkku dán álgoálbmot joavkku vejolašvuođa eallit iežaset kultuvrra mielde.

Illustrasjonsfoto av rein.
– Ruhta ii daga dan eambbo lobálažžan, dan dihte go dat eai buorit badjeolbmuid vejolašvuođa bargat bohccuiguin, dadjá Ravna.
Na mii de lea huksejeddjiid strategiija?
Illustrasjonsfoto av rein og vindturbin.
– Dan sáhttá jearrat, okta diŋga lea láhka, nubbe bealli lea politihkalaš oaidnu.
– Sáhttá leat nu ahte jus mákset doarvái olu, de ii šatta politihkalaš vuosteháhku sin huksenprošektii,dadjá Ravna.

Ravna dadjá ahte fitnodat sáhttá dáinna lágiin sihkkarastit ahte badjeolbmot eai gease sin diggái eaige gáibit bággolonistanbuhtadusa.

– Ja várra maid de eai boađe čuoččuhit ahte huksen lea lobiheapme, dadjá Ravna

Gielddastivrras ášši

Čorgaš-orohaga stivra ii dovdda šiehtadusaid mat ST1 lea dahkan eaŋkilbadjeolbmuiguin, čállá orohaga jođiheaddji reivves Gáŋgaviikka gildii..

– Dákkár šiehtadusain aŋkke ii leat árvu, go lea orohat mas leat vuoigatvuođat guovlluide, čuožžu reivves gildii.

St1 fitnodaga Svein Skudal Aase vástida dása ná:

– Min mielas lea dehálaš presiseret ahte dá lea proseassa mii lea leamaš jođus jo golbma jagi ja stivra lea ožžon dieđuid dán birra dađistaga.

Illustrasjonsfoto.
Gáŋgaviikka gielddastivra mearrida bearjadaga beassá go ST1 fitnodat álggahit huksenproseassa.

Ovttajienalaš ovdagoddi gal lea jo dan dohkkehan.

– Gielda lea mielas diktit fitnodaga álggahit ovdagihtii dieđihanproseassain, mii galgá buktit váikkuhusguorahallama, čuožžu ovdagotti áššeárvalusas gielddastivrii.

Gáŋgaviika gieldastivrra eanetlohku lea bearjadaga dohkkehan ahte fitnodat beassá álggahit ovdagihtii dieđihanproseassain.

Mearrádusas leat váldán eret čuoggá gos čuoččui ahte ST1 lea dahkan šiehtadusa muhtin badjeolbmuiguin.

Čiežas dorjo evttohusa, guđas manne vuostá.

Korte nyheter

  • Bronse til Sápmis futsaljenter

    Team Sápmis futsaljenter vant i kveld lokal canadisk tid bronsemedalje etter å ha slått Yukon 3-1.

    De blide jentene har spilt lite sammen og er vant til å spille på større bane. Derfor har de til tider slitt med å tilpasse seg futsal, hvor alt går mye fortere enn i vanlig fotball.

    Det holdt likevel til en bronsemedalje i Arktiske vinterleker 2023.

    Victoria Haukebøe ble Sápmis toppscorer med 5 mål. Anna Sokki har 4 mål og Mia Tokle 3.

    Team Sápmi, futsal, Arctic Winter Games 2023
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Innslag i Ođđasat om Sápmis futsallag

    Torsdag 2. februar ble det sendt et innslag i Ođđasat om Sápmis to futsallag i Arctic Winter Games 2023.

    Innslaget var en gladsak om at både jentelaget og guttelaget var klare for semifinale.

    Olov Johannes Blind (Saltdalskameratene) og Thea Hammer Johansen (IL Grand) er intervjuet.

    Futsallagene til Team Sápmi gjør det godt i Arktiske vinterleker.
  • Čieža ođđa medálja Sámi čuoigiide

    Sámi čuoigiin lei stuorra illubeaivi Árktalaš dálverimuin odne. Nuorat válde oktiibuot čieža medálja. Dán okta golli, njeallje silbba ja guokte bronssa.

    Petter Dervola Johansen vuittii golli.

    Dát njealjis vuite silbba: Helge Ims, Jåvva Rensberg, Thea Olsen ja Ingvar Johansen.

    Julie Trosten ja Johanne Ims vuittiiga bronssa.

    Čuoiganbáikkis lei bivval odne, sullii 10-12 buolašceahki ja vahca.

    Sámis leat dál 18 čuoiganmedálja.

    Lávvardaga leat sáttačuoigamat, mat leat dáid gilvvuid maŋimuš čuoigamat.

    Gull til Petter Dervola Johansen og sølv til Helge Ims
    Foto: Sveinung Aarthun Ims / Team Sápmi AWG 2023