Andualem ferte oahppat sámegiela – muđui sáhttá massit barggu

Etiopialaččas lea buorre ágga manne oahppat sámegiela. Dat guoská su boahtteáigái dutkin ja oahpaheaddjin Sámi allaskuvllas.

Andualem Gebremichael

OAHPPAME SÁMEGIELA: Etiopalaš matematihkkár Andualem Tamiru Gebremichael ferte golmma jagis oahppat sámegiela vai ieš sáhtášii oahpahišgoahtit sámegillii.

Foto: Marie Elise Nystad

Andualem Tamiru Gebremichael lea bajásšaddan Etiopias, muhto lea maŋemus 11 jagi orron Norggas.

Dál lea son bárrahis oahppame sámegiela Guovdageainnus.

– Mun oahpan sámegiela bures, muhto giella lea veahá váttis, dadjá son sámegillii klássalanjas Diehtosiiddas. Doppe son lea ovttas 14:in eará studeanttain dál lea čađaheame sámegiela álgokurssa.

Andualem Tamiru Gebremichael

SÁMEGILLII OAHPAHIT: Andualem Tamiru Gebremichael eatnigiella lea ahmarisk ja lea šaddan vuos dárogiela oahppat go fárrii Norgii. Dál lea oahppame maiddái sámegiela.

Foto: Marie Elise Nystad

Diibmá go virgáduvvui vuosttašamanueansan matematihkas Sámi allaskuvlii, de ii máhttán sánige sámegiela.

Golmma jagi geažes galggašii máhttit sámegiela nu bures ahte sáhttá oahpahit allaskuvlla studeanttaide matematihka sámegillii.

– Álggos jurddašin ahte dat sáhttá šaddat váttisin, muhto dál jáhkán ahte dán nagodan, lohká Gebremichael.

  • Dá oahppá Andualem sámegiela:
Andualem Gebremichael fra Etiopia må lære seg samisk på tre år for å kunne jobbe som matematikklærer ved Samisk høgskole - Sámi allaskuvla - i Guovdageaidnu-Kautokeino. Samiskundervisning i klasserommet. Lærer er Ánte Mihkkal Gaup.

Sámegiel gáibádus bargiide

Sámi allaskuvllas lea sámegiella oahpahusgiellan ja bargogiellan. Nu gáibiduvvo ahte bargit máhttet sámegiela.

– Dat dieđusge buktá hástalusaid. Ii leat álo álki gávdnat olbmo geas lea sihke fágagelbbolašvuohta ja giellagelbbolašvuohta, lohká allaskuvlla direktevra Johan Ailo Kalstad.

Johan Ailo Kalstad

GIELLAGÁIBÁDUS: Sámi allaskuvllas lea sámegiella oahpahusgiellan ja bargogiellan, muitala allaskuvlla direktevra Johan Ailo Kalstad.

Foto: Marie Elise Nystad

Gebremichael, geas lea doavttergráda matematihkas, lea čiekŋudan dasa mot iešguđetge kultuvrras oahppá matematihka.

Dá lea gelbbolašvuohta maid Sámi allaskuvla lei ohcame.

Gebremichael oaččui vuosttašamanueansa virggi dainna eavttuin ahte oahppá sámegiela golmma jagis.

– Son lea hui áŋgir oahppat sámegiela nu ahte mis lea hui buorre doaivva ahte dát manná bures, lohká Kalstad.

Gebremichael ii leat áidna gii lea šaddan sámegiela oahppat vai sáhttá allaskuvllas bargat.

Direktevra muitala ahte sis leat sihke fágabargit ja hálddahusbargit, geat álggos eai máhttán sámegiela, muhto geat dál leat oahppan dan.

Ante Mihkkal Gaup

OAHPAHIT GIELA: Oahpaheaddji Ánte Mihkkal Gaup muitala ahte praktihkalaš bargguid bokte sii oahpahit sámegiela álgokurssas.

Foto: Marie Elise Nystad

– Dál máhttet sámegiela bures. Sii leat duođaštan dan ahte sámegiela gal sáhttá oahppat ja alla dásis birget maid dainna gielain, lohká Kalstad.

Áigu oahpahit sámegillii

Gebremichael lea oahpahan matematihka ruovtturiikkastis Etiopias ovdalgo fárrii Norgii 2009:s.

Diibmá válddii doavttergráda matematihkkadidaktihkas Agder universitehtas.

Su mielas lea dehálaš ahte studeanttat besset oahppat matematihka iežaset eatnigillii.

– Olmmoš oahppá buoremusat go beassá iežas gillii oahppat. Dalle dáhpáhuvvá oahppan hui lunddolaččat, lohká son.

Dál son oahpaha matematihka eŋgelasgillii ja dárogillii, muhto su áigumuš lea oahpahišgoahtit sámegillii.

– Munnje lea hui dehálaš oahppat sámegiela vai beasan sihke matematihkkaoahpahusa ja maiddái iežan dutkama čatnat sámi kultuvrii, lohká son.