- Les på norsk:
Andualem Tamiru Gebremichael lea bajásšaddan Etiopias, muhto lea maŋemus 11 jagi orron Norggas.
Dál lea son bárrahis oahppame sámegiela Guovdageainnus.
– Mun oahpan sámegiela bures, muhto giella lea veahá váttis, dadjá son sámegillii klássalanjas Diehtosiiddas. Doppe son lea ovttas 14:in eará studeanttain dál lea čađaheame sámegiela álgokurssa.
Diibmá go virgáduvvui vuosttašamanueansan matematihkas Sámi allaskuvlii, de ii máhttán sánige sámegiela.
Golmma jagi geažes galggašii máhttit sámegiela nu bures ahte sáhttá oahpahit allaskuvlla studeanttaide matematihka sámegillii.
– Álggos jurddašin ahte dat sáhttá šaddat váttisin, muhto dál jáhkán ahte dán nagodan, lohká Gebremichael.
- Dá oahppá Andualem sámegiela:
Sámegiel gáibádus bargiide
Sámi allaskuvllas lea sámegiella oahpahusgiellan ja bargogiellan. Nu gáibiduvvo ahte bargit máhttet sámegiela.
– Dat dieđusge buktá hástalusaid. Ii leat álo álki gávdnat olbmo geas lea sihke fágagelbbolašvuohta ja giellagelbbolašvuohta, lohká allaskuvlla direktevra Johan Ailo Kalstad.
Gebremichael, geas lea doavttergráda matematihkas, lea čiekŋudan dasa mot iešguđetge kultuvrras oahppá matematihka.
Dá lea gelbbolašvuohta maid Sámi allaskuvla lei ohcame.
Gebremichael oaččui vuosttašamanueansa virggi dainna eavttuin ahte oahppá sámegiela golmma jagis.
– Son lea hui áŋgir oahppat sámegiela nu ahte mis lea hui buorre doaivva ahte dát manná bures, lohká Kalstad.
Gebremichael ii leat áidna gii lea šaddan sámegiela oahppat vai sáhttá allaskuvllas bargat.
- Loga maid:
Direktevra muitala ahte sis leat sihke fágabargit ja hálddahusbargit, geat álggos eai máhttán sámegiela, muhto geat dál leat oahppan dan.
– Dál máhttet sámegiela bures. Sii leat duođaštan dan ahte sámegiela gal sáhttá oahppat ja alla dásis birget maid dainna gielain, lohká Kalstad.
- Loga maid:
Áigu oahpahit sámegillii
Gebremichael lea oahpahan matematihka ruovtturiikkastis Etiopias ovdalgo fárrii Norgii 2009:s.
Diibmá válddii doavttergráda matematihkkadidaktihkas Agder universitehtas.
Su mielas lea dehálaš ahte studeanttat besset oahppat matematihka iežaset eatnigillii.
– Olmmoš oahppá buoremusat go beassá iežas gillii oahppat. Dalle dáhpáhuvvá oahppan hui lunddolaččat, lohká son.
Dál son oahpaha matematihka eŋgelasgillii ja dárogillii, muhto su áigumuš lea oahpahišgoahtit sámegillii.
– Munnje lea hui dehálaš oahppat sámegiela vai beasan sihke matematihkkaoahpahusa ja maiddái iežan dutkama čatnat sámi kultuvrii, lohká son.
- Loga maid: