Johan Ivvár lea duhtavaš ođđa digitála reaidduin boazodollui

Miessemánu 22. beaivvi almmuhii Eanandoallodirektoráhta Reindig, mii lea ođđa digitála čoavddus boazodollui.

Dat galggašii álkidahttit doarjjaohcamiid ja boazodoallodieđáhusa deavdima ja sáddema.

Válgenjárgga boazodoalli ja NBR stivraláhttu Johan Ivvár Gaup čuovui almmuheami Álttás ja buvttii maid dearvuođaid organisašuvnnas.

Son lea geavahan reaiddu jo ja čilge ahte go vuos beasat sisa de lea hui čielggas maid galggat dahkat viidáseabbo.

– Visot lea doppe siste jo ovdalaččas, nu go du boazolohku, olu leat njuovvan ja olu don dahket ruđa.

Sáhttá geavahit mobiilatelefovnnas maid

Son muitala ahte dát čoavddus lea dakkár man sáhtát geavahit mobiilatelefovnnas maid.

– Nu don sáhtát go leat guođoheame barttas, lávus, ealloravddas, bievllas dahje gos don dál leat loggestit sisa ja deavdit dan.

Go Gaup devddii dán jagáš boazodoallodieđáhusa digitála čovdosiin de lohká iežas duhtavažžan. Son muitala ahte ádjánii sullii 10 minuhta deavdit boazodoallodieđáhusa.

– Oalle guhká orui mu mielas, muhto dat lea dieđusge go lea ođđa vuogádat mainna deavdá. Boahtte áiggis doaivvun ahte in ádján go vihtta minuhta deavdilit dien.

Vaikko ii leat ieš vel ožžon doarjaga, de gullá son ahte muhtimat leat ožžon doarjaga mákson dál juo.

– Dat ii leat vissa ovdal gal geavvan ahte ná árrat ožžot doarjaga boazosápmelaččat, nu ahte dát orru goit doaibmame hui bures.

Boares čovdosis ledje veaháš feara makkárge bárttit. 2014 vásihii Máret Laila Anti ahte sus ovtta skovis lei isit, vaikko ii leat náitalan, go deavdigođii boazodoallodieđáhusa.

Ollugat jo geavahan čovdosa

Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddji boazodoalloossodaga seniorráđđeaddi Ánne Máret Eira Anti lea bargan Reindig prošeavttain.

Son muitala ahte leat juo boahtán olu ohcamat, sihke Romssas ja Finnmárkkus.

– Somá go leat lihkostuvvan sáddet sisa ođđa vuogádagas ja dat geat leat bártidan leat maid riŋgen oažžut veahki, mii lea maid hui buorre.

Son muitala ahte muhtimat leat bártidan sisabeassamiin. Earát gis eai leat oaidnán njuovvanloguid. Njuovvanloguin leamaš veaháš hástalus ođđa siidaoassejođiheddjiide ahte muhtin logut leat čadnon boares siidaoassái ja eará logut gis ođđa siidaoassái.

– Mii leat beassan oaidnit makkár hástalusat leat, ja bidjat dáid geat leat ráhkadan prográmma divvut daid hástalusaid mat leamaš.

Áibbas ođđa vuogádat

Eanadoallodirektoráhta boazodoalloossodaga direktevra Widar Skogan lohká olu bargu leamaš go eai leat digitála čovdosat leamaš. Danin leat guokte jagi garrasit bargan dáinna ođđa čovdosiin.

– Leat gárvásit devdon dieđut, boazodoallohálddahus sáhttá mannat sisa ja oažžut measta gárvásit meannuduvvon ohccámiid. Mii mearkkaša ahte ealáhus oaččo jođáneabbo áššemeannudemiid ja jođáneabbo doarjjamáksiimiid.

Son lohká ahte ođđa vuogádagas lea nu ahte jus sáddet boazodoallodieđáhusa, ja eai ge leat boasttuvuođat de sáhtát vahkkus oažžut doarjaga máksojuvvot.

– Lea dehálaš dattege deattuhit ahte jus leat boasttuvuođat ohccámušain dahje boazodoallodieđáhusas, de ferte stáhtahálddašeaddji meannudit dan. Dat ádjána guhkit.

Son deattuha ahte dá lea vuosttaš jahki go ođđa vuogádat lea anus, ja nu sáhttet muhtin čuolmmat čuožžilit vaikko eatnašiidda gal galgá njuovžilit mannat.

– Jus dus lea moalkábut doallu, dahje eambbo dieđut maid galggat sáddet sisa. Dahje jus leat váttut sáddet dieđáhusa neahta bokte de ii leat go váldit oktavuođa fylkka stáhtahálddašeddjiin ja sii de bagadallet.

Bártidii

Muhto, muhtun váilevašvuođat gávdnojit dan ođđa digitála čovdosis. Dan fuobmái Skuohtanjárgga boazodoalli Karen Utsi Sara. Sudnos lea isidiin fitnodat mas njuovvaba bohccuid, mat eai boađe dušše sudno siidaoasis, muhto lassin vel guovtti eará siidaoasis.

Son sáddii dan sisa, ja dat manai systemii nu go galggai. Muhto go de álggii deavdit boazodoallodieđáhusa de lei visot boahtán sudno boazodoallodieđáhussii olles dat čora, ii ge daid guovtti eará siidaosiide maid.

– Mun in dan fuobmán ovdal go maŋŋel go ledjen sádden boazodoallodieđáhusa. Go álgen dainna doarjjaohcamiin de oidnen ahte eai han dát logut doala deaivása.

Dalle son fuobmái ahte ii sáhtán šat rievdadit maidege go lei juo sádden dieđáhusa. Son dadjá ahte lea hui dábálaš dakkár skoviin maid deavddát ahte sáhtát vaikko čuođi geardde rievdadit muhto lea álo maŋemuš veršuvdna maid sáddet mii lea gustovaš

– Muhto dán it sáhte dáinna, go deaddilat sádde de it sáhte šat rahpat dan ja deavdit ođđasit vaikko leat siskkobealde áigemeari.

Go riŋgii direktoráhttii Álttás de oaččui veahki. Direktoráhtas sihte geahččalit sáddet ođđasit dan skovi maid ođđajagimánus Utsi Sara devddii ođđajagimánus, ja go dan dagai de gal bođii daid guovtti eará siidaosiid boazodoallodieđáhusaide nu go galggai.

– Dat lea hui heittot, olmmoš han sáhttá meaddit ja fuobmát maŋŋelaš.

Loga maid: Filmet sekunder før bilen kjørte på rein og stakk av